Ärman püidis küll mulle seletada, et see pidada inglise tõugu rahval juba vana komme olema, ammu enne kompluuterisi sisse säetud, et oktoobrikuu lõpus olgu alluviin. No minu pärast olgu, alluviin on kah ikke viin ja viinast on alati abi. Kui ei ole surmatõbi…
Aga need, kes õhta kotiga ringi käivad, irmsad näod pähe maalitud, on jusku noored. Nii noored, et ei tohi veel viina võttagi. Ju nad siis alluviina tohivad. Aga ma pole veel näind, et kellelegi pudel kotti pistetasse, ikke tahkemat kraami antasse, nii et siis sakuskat. Aga see sakuska on kah magusavõitu. Eeringasaba ega aput kurki ei anta ühelegi alluviinanäljasele.
Midagi on siin viltu, aga mis asi see on, vot seda välja ei nuputa. Kui ma Ärmanile seda asja kaebasin, siis ta naeris peris laia suuga ja kostis, et mitte midagist ei ole viltu, kõik on täitsa kosser. Asi on lihtsalt selles, et sina, Karla, oled oma maa ja oma aja inime ja selleks sa jäädki. Sina võtad viina ilma alluta ja ammustad eeringat peale. Selle maa noorte alluviina ei pane keski pudelisse ja purju sellest kah ei jääda. Sakuskaks antud kompusid söövad küll liiga palju ja sellest tuleb neil teisel päeval suurem kassiahastus kui sinul kärakast, nii et lõpptulemusena olete peris ühtemoodu.
No vaata kui ea, et sul aritud nooremaid sõprasi on. Saad kõik teada ja jusku saad aru kah.
Kargu Karla
