fbpx
Telli Menüü

Ameerika süüdimatu president

Erinõuniku uuring

Erinõunik Robert Hur on uurinud USA president Joe Bideni salastatud dokumentide ebaõiget säilitamist alates eelmisest aastast. Need dokumendid sisaldasid salastatud dokumente Afganistani sõjalise ja välispoliitika kohta, muuhulgas riikliku julgeoleku ja välispoliitikaga seotud dokumente, mis Huri sõnul olid seotud „tundlike luureallikate ja -meetoditega“.

Kuigi uurimine „paljastas tõendeid selle kohta, et president Biden säilitas ja avalikustas tahtlikult salastatud materjale … kui ta oli eraisik“, st sooritas kriminaalkuritegusid, erinõunik Bidenile kriminaalsüüdistust ei esitanud.

Erinõuniku raport sisaldas aga tõeliselt vapustavad paljastused Bideni vaimse seisundi kohta, mis võivad olla poliitiliselt hävitavamad. Aruandes leiti, et presidendi mälul „näis olevat olulisi piiranguid“.

Näib, et Ameerika president Joe Biden on süüdistuse esitamiseks vaimselt liiga nõrk.

Suurehulgaline salajaste materjalide ärastamine

Materjalide hulka kuulusid „märgistatud salastatud dokumendid Afganistani sõjalise ja välispoliitika kohta ning märkmikud, mis sisaldasid hr Bideni käsitsi kirjutatud sissekandeid riikliku julgeoleku ja välispoliitika küsimuste kohta, mis on seotud tundlike luureallikate ja -meetoditega“.

FBI agendid said materjalid tagasi „garaažidest, kontoritest ja keldrikorrusest Joe Bideni Wilmingtoni, Delaware’i osariigi kodust. Salastatud dokumendid leiti esmakordselt Washingtonis asuvatest kontoritest 2. novembril 2022, kuid avalikustati avalikkusele alles 2023. aasta jaanuari alguses.

Aruandes öeldi, et failid avastati „kokku varisenud koerakasti, koeravoodi, Zappose kasti, tühja ämbri, kanalilindiga mähitud katkise lambi, potimulla ja sünteetiliste küttepuude lähedal“.

Non compos mentis president

Erinõuniku raport kirjeldas pikemat intervjuud kirjaniku Mark Zwonitzeriga, kelle Biden on palganud „oma“ raamatut kirjutama. Presidendil näis olevat raske meenutada olulisi sündmusi ajast, mil ta oli asepresident.

Raport ütleb: „Härra Bideni salvestatud vestlused Zwonitzeriga alates 2017. aastast on sageli valusalt aeglased, kusjuures härra Biden näeb vaeva sündmuste mäletamisega ja pingutab kohati, et lugeda ja edastada oma märkmiku sissekandeid.“

Aruandes märgiti, et oma kaheksa asepresidendiks oldud aasta jooksul pidas härra Biden regulaarselt märkmikke, mis sisaldasid üksikasju salastatud teemade kohta, sealhulgas presidendi päevalehe ja riikliku julgeolekunõukogu kohtumised.

Need märkmikud eemaldati hiljem Valgest Majast ja avastati lukustamata sahtlitest ning tema Delaware’i ja Virginia kodude keldrist. Raportis öeldi, et Biden teades, et märkmikud sisaldasid salastatud teavet, luges need siiski valjusti ette kirjanikule, kelle ta oli palganud oma raamatut kirjutama.

Seejärel kirjeldab raport üksikasjalikult Bideni intervjuusid ja väidab, et ta mälu on halvenenud.

„Intervjuus meie büroole oli härra Bideni mälu halvem. Ta ei mäletanud, millal ta oli asepresident, unustades vestluse esimesel päeval, kui tema ametiaeg lõppes („kui see oli 2013. aasta – millal ma lõpetasin asepresidendiks olemise?“), ja unustades vestluse teisel päeval, kui tema ametiaeg algas („2009. aastal, kas ma olen ikka veel asepresident“).“

Mujal viitab härra Huri raport ka sellele, et härra Biden ei suutnud meenutada, millal täpselt tema poeg Beau suri.

Raportis öeldakse ka, et härra Bidenil oli raske meenutada võtmesündmusi, mis põhjustasid Obama administratsiooni algusaegadel lõhesid.

Eelkõige viitab see sellele, et härra Bidenil oli raske kirjeldada 2009. aastal Afganistani vägede lisandumist ümbritseva arutelu keerukust. Toonane asepresident oli vastu president Obama otsusele saata riiki veel 30 000 USA sõdurit, et toetada Hamid Karzai valitsust. Selle asemel soovis härra Biden laiendada erioperatsioonide missioone ja droonirünnakuid.

„Tema mälu tundus hägune, kui ta kirjeldas Afganistani arutelu, mis oli talle kunagi nii oluline. Muuhulgas ütles ta ekslikult, et tal on kindral Karl Eikenberryga „tõeline arvamuste erinevus“, kuigi tegelikult oli Eikenberry liitlane, keda härra Biden tsiteeris heakskiitvalt oma tänupüha kõnes.

Bideni justiitsministeeriumi topeltstandardid

Huvitav on see, et endisele presidendile Donald Trumpile on esitatud 37 kuriteo süüdistust, sest presidendiametist lahkudes lasi ta saata oma Florida koju samuti salajasi dokumente. Trumpil oli presidendina täielik õigus muuta igat dokumenti mitte-salajaseks. Bidenil senaatorina ja asepresidendina sellist õigust ei olnud. On selge, et paljud salajased dokumendid oli Biden võtnud dokumentide hoidlatest, kust pole lubatud ühtegi dokumenti välja tuua.

On arusaadav, et vabariiklased ja endise presidendi Trumpi toetajad on nördinud. Neil on põhjust süüdistada Joe Bideni justiitsministeeriumit erapoolikuses ja topeltstandardite kasutamises.

Donald Trump – endine ja järgmine president

Näib, et rõhuv enamus ameeriklastest saab sellest samuti aru. Iga uue süüdistuse järgi, mida demokraatide õigusorganite ametnikud Trumpi vastu esitavad, on tõusnud Trumpi populaarsus. Samas näitavad küsitlused, et 86 protsenti ameeriklastest arvavad, et Joe Biden on liiga vana, et olla president ja ainult 37 protsenti kiidavad heaks ta ametialase pädevuse.

Nüüdseks on enam-vähem kindel, et Trump valitakse vabariiklaste presidendikandidaadiks ja näib üha tõenäolisem, et ta valitakse järgmisel aastal uuesti presidendiks.

Loe edasi