Telli Menüü

Arbo Valdma juubeldas koos meistrikursuste parimate pianistidega

Neeme Järvi ja Vardo Rumesseni kõrval tähistas Pärnus juubelit ka Kölni Muusikaülikooli professor Arbo Valdma. Pärnu Kontserdimajas oli 10. augustil kontsert, kus koos klaverimaestroga esinesid Valdma meistrikursuste parimad pianistid. Muusikaliseks partneriks oli neil Pärnu Linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel.
***

Arbo Valdma on juba aastast 2002 eesti suvepealinnas läbi viinud rahvusvahelisi meistrikursusi pianistidele. Kursuste lõppkontserdil Pärnu Kontserdimajas esinesid koos maestroga noored pianistid Saksamaalt, Austriast, Sloveeniast, Hiinast, Koreast ja Prantsusmaalt.
Arbo Valdma. Foto: www.wikipedia.org

Valdma meistrikursuste rahvusvaheline haare on tõesti muljetavaldav. On uskumatu, et ühes Eesti väikelinnas toimub kaks rahvusvahelist meistrikursust – pianistidele Arbo Valdma juhendamisel ja dirigentidele Neeme ja Paavo Järvi juhendamisel. Tänu neile on Pärnu tõusnud Euroopa tõsise muusika kultuurikaardile, mis on ühele väikelinnale suur saavutus.

Arbo Valdma oleks nagu hõbelusikas suus sündinud. Eestis õppis ta legendaarse klaveripedagoogi Bruno Luki juures. 1966. a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis tollaste ihaldatud pedagoogide N. Jemeljanova ja A. Nikolajevi juures. Juba 1968. a võitis ta ülevabariigilisel pianistide konkursil I preemia. Ka kontserttegevust alustas ta juba üliõpilasena ja temast kujunes üks Eesti hinnatumaid pianiste. Pärast emigreerumist Jugoslaaviasse 1972. a tegi Valdma pianistina rahvusvahelist karjääri. Koos viiuldajast abikaasa Fern Raškoviciga on ta esinenud paljudes Euroopa maades. Paralleelselt kontserditegevusega tegutseb ta klaveripedagoogina. Praegu töötab Valdma Euroopa ühes hinnatumas muusikakõrgkoolis Kölnis.

Eesti taasiseseisvumisel annab Valdma meistrikursusi Tallinnas, hiljem Pärnus. Sünnilinna Pärnu tõmme on nii suur, et 2006. aastast toimuvad kursused ka talviti. Kokku on Valdma Pärnus meistrikursusi läbi viinud juba 17 korral.

Entsüklopeedilistes väljaannetes nimetatakse Arbo Valdma õpetajateks Eestis kahte pedagoogi – Hilja Olmi Tallinna Muusikakoolis ning professor Bruno Lukki Tallinna konservatooriumis. Selles reas võiks olla ka Alice Mardi nimi, kes oli klaveriõpetaja Pärnu Lastemuusikakoolis. Alice Mardi oli õppinud Berliinis ja tegutses Pärnus eelkõige klaverisaatjana. Pärast Teist maailmasõda, kui Pärnusse loodi muusikakool, hakkas ta seal tööle klaveriõpetajana. Proua Mardi juures on õppinud teinegi tänavune juubilar Vardo Rumessen. Samuti sel aastal manalateele läinud pianist Valdur Roots, kes oli RAMi kontsertmeister ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud. Kuivõrd oluline on algõpetuse kvaliteet, teavad kõik tegevmuusikud.

Pärnu Postimehele antud intervjuus räägib Valdma, et maailmas olevat uus trend, et vanemad pühendavad järjest rohkem aega ja raha lastele. Eriti Aasia riikides. Näiteks Hiinas on väga suur huvi klaverimängu vastu. Lapsevanemad püüavad lastele häid õpetajaid leida ja toovad neid Euroopasse õppima. See on kallis ettevõtmine ja selle nimel loobutakse paljustki. Klaverimängu populaarsusele Hiinas on suuresti kaasa aidanud hiina pianistide Lang Langi ja Yundi Ly fantastiline karjäär maailmas. Hiinlased tulevad õppima ka Kölni Muusikakõrgkooli ja tänu sellele on Arbo Valdma suutnud hiinlasi ka Pärnusse meelitada.

Saksamaal registreeriti 2010. a mittetulunduslik kultuuriselts, mis tegeleb Hiina ja Euroopa ülikoolide õppejõudude ja üliõpilaste kultuurilise vahetusega. Professor Valdma on selle ühingu esimees. Aseesimeheks on Valdma õpilane Qian Zhang, kes on professorile hiina keele tõlgiks. Siiani on Arbo Valdma andnud meistrikursusi kõigis üheksas riiklikus konservatooriumis Hiinas.

Teist aastat järjest on ta palutud pianistide konkursi „Liszt Memorial Award” žürii esimeheks. Konkurss toimub Hongkongis ja sellel on üle nelja tuhande (sic!) osavõtja. Kui Euroopas on konkurssidel tavaliselt kolm kategooriat (noorimad, keskmised ja vanemad), siis Hongkongis on kategooriaid 68. Võib ette kujutada, kui pingutav siis žürii esimehe töö on.

Laskem fantaasial lennata ja mõelgem meie soome-ugri kultuuriruumi tipp-pianisti ja helilooja Ferenc Liszti fantastilisele karjäärile 19. saj Euroopas. Liszt on teel Peterburi ka Tartu ülikooli saalis esinenud – liikumisvahendiks oli tal vaid aeglane postitõld. Nüüd lendab üks teine soome-ugri pianist kiirete lennukitega Hiina vahet, et seal Liszti nimelise konkursi žüriis parimaid mängijaid välja sõeluda. Kultuurisfääris tegutsemine on ikka tõesti põnev! Ja seda põnevust jätkub ka neile, kes sellest vaid kuulajatena osa saavad.

Sirje Vihma-Normet

Loe edasi