Et teada saada, mida eestlased mõtlesid teiste maade jõulukommetest, uurisin vanu väliseesti ajalehti, otsides infot, kuidas siis peeti jõulusid uutes välismaa kodudes. Vaatasin läbi detsembrikuu artiklid esimestel Vaba Eestlase väljaandmise aastatel, ja 1950. aastatel oli muidugi mitu artiklit just selle teema kohta.
Esimene jõulude väljaanne Vaba Eestlasel ilmus 24. detsembril 1952. aastal. Hakkasin lugema artiklit „Jõulud kuumas Austraalias“. Kaugel talvistest lumistest jõuludest Eestis, kirjeldati seda nii: „Sobiks pigemini jaanipäeva pidustuste korraldamiseks kui jõulukuuse all istumiseks ja küünalde põletamiseks.“ Kirjutati ka, et kuigi vanem põlvkond ehk tunneb nii, on nooremad rohkem kodunenud nende uue maaga. Nad „ei leiagi enam midagi erilist selles, kui verivorsti ja teiste taoliste jõulutoitude asemel on maitsvamaks pühadepalaks hea portsjon külma jäätist.“ Isegi nii, et eestlased Austraalias leidsid, kuidas oma kombeid edastada rahvajõulupuu ja koosviibimiste läbi – „Sel kombel katsutakse ka siin uues olukorras edasi kanda ja säilitada vanu kodumaiseid jõulukombeid niivõrd, kui olud seda lubavad.“
