Godinš on tõlkinud läti keelde üle 20 raamatu. Nende seas on nii proosat kui poeesiat – Andres Ehini „Poodud moos”, Jaan Kaplinski „Silm” ja Lätis tohutu menu osaliseks saanud Andrus Kivirähki lasteraamat „Lotte”. Huvipakkuv on ka Jaak Jõerüüdi raamat „Muutlik”, mis on kirjutatud Lätis ja lätlastest.
Godinši kõrval tõlgivad eesti kirjandust läti keelde ka Maima Grinberga, Ruta Karma, Zane Balode ja Kalev Kalkun. Viimane on eesti keelde tõlkinud ka Anna Žigure raamatu „Läti maa ja taevas”, mis oli järg Ita Saksa poolt eesti keelde tõlgitud raamatule „Ja siiski nii lähedal…”. Raamatud ilmusid tähistamaks Eesti ja Läti taasiseseisvumise 10. aastapäeva.
Läti esimese romaani „Maamõõtjate ajad” (1879) autorid vennad Matiss ja Reinis Kaudzite on öelnud, et eestlased ja lätlased on üks rahvas, kes räägib kaht erinevat keelt. Niisugune intrigeeriv mõttekäik 19. sajandi lõpust on erutanud ka tänapäeva mõtlejaid. Võib-olla polegi see mõte nii väga üllatav, kui meenutada, et lätlastesse sulandunud liivlased on lausa otseselt soome-ugri keelkonda kuuluv rahvas.
Sirje Vihman-Normet
