Artur Kapp kirjutas oma Esimese sümfoonia “Quasi una fantasia” 1924. aasta suvel Beethoveni Üheksanda sümfoonia 100. aastapäeva auks. Kaasaegsete mälestustes räägitakse tihti sellest kui suur, lausa harras imetlus oli Kapil Beethoveni loomingu vastu. Kapi sümfooniaski kõlab vastu eht-beethovenlik monumentaalsus ja jõuline dramaturgiline areng. Sümfoonia kolmanda, variatsioonilise osa aluseks on Kapil eesti rahvaviisid. Kuuendas variatsioonis, mis juhatab sisse finaali, kõlab viis „Kui mina alles noor veel olin.” Nii nagu sümfoonia esiettekannegi 1925. a Artur Kapi enda dirigeerimisel, võeti Kapi sümfoonia ka Suure-Jaani festivalil vastu suure vaimustusega.
Suure-Jaani festivalist on tasapisi saanud suurejooneline muusikapidu (esimene festival toimus 18 aastat tagasi). Festivali kunstiline juht on Andres Uibo, koostööpartneriteks Suure-Jaani vald ja Eesti kontsert. Festival on ellu kutsutud eelkõige Suure-Jaanist pärit heliloojate Mart Saare ja Artur, Villem ja Eugen Kapi loomingu propageerimiseks. Kõrvuti eesti muusikaga kõlavad ka Lääne klassika tähtteosed. Mõnes mõttes on Suure-Jaani festival kunagise Tubina festivali vaimsuse edasikandja. Paraku läks Tubina festival pärast Tubina 100. sünniaastapäevale pühendatud unustamatut festivali hingusele. Nüüd kõlabki eesti klassikaline muusika eelkõige Suure-Jaani festivalil ja publikuhuvi on väga suur.
Suure- Jaanis on kõik olemas, et põnevat festivali teha – väga hea akustikaga kontserdisaal, hubased väikesed esinemispaigad nagu Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ja Suure-Jaani kohvik „Arturi juures” jne. Uskumatult populaarne on Päikesetõusukontsert Hüpassaare rabas. Uskumatu seetõttu, et kontsert algab kell 3 öösel ja rabasse kontserdipaigani jõudmine pole just kerge. Sel aastal sai jaanipäeva varahommikul päikesetõusu ajal nautida kontserti „Arvo Pärt ja tema “Fratres””.
Eesti suvine muusikamaastik on elamusterohke – ees ootavad Pärnu suvefestival Järvi Akadeemia, Birgitta ooperifestival, eesti vanim – Tallinna XXIX Orelifestival ja paljud väiksemad muusikapeod.
