Esitlus algas intervjuuga. Marge Sassi esitas küsimusi kolleegile Oslost William Kweku Paintsilile. Ghanast 14 aasta eest tema enda sõnul “armastuse migratsiooni” kaudu Norrasse elama asunud mees on sealse NORCO ehk Norwegian Cultural Orientation Programme'i koordinaator ja nõustab sealseid põgenikke. Teisena jagas põgusalt oma muljeid Eestisse tagasi pöördumisest Viljandis sündinud ja Saksamaa kaudu USAsse elama asunud Ilvi Jõe-Cannon. Tema jaoks on praegune elujärk “uus elu vanal kodumaal”, millest võiks ka kirjutada. Tegemist on ikka sellesama kohanemise, kohati mitte omaksvõtmise (nagu pärast sõda võõrsilgi) ja sulandumise ehk lõimumisega uute ühiskonda. IOM (International Organization for Migration) Eesti esinduse mõte antud projekti, k.a. lugude võistluse läbiviimisel oli teatud määral paralleelide tõmbamine kunagiste ja tänapäevaste põgenenike vahel. Olud ja liikumissuunad on küll erinevad, kuid tänapäeva Eesti avalikkus vajab teadlikkuse ja sallivuse tõstmist nii sõjakeerises Eestist põgenenud oma inimeste kui ka tulevikus Eestisse võimalikult varjupaika otsivate, teiselt maadelt pärit põgenike, pagulaste ja immigrantide suhtes. Projekt, mille raames võistlus korraldati, kannabki nime “Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: põgenikud, pagulased ja immigrandid” ehk PAREM. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Järgnes võistluse “Elust uuel kodumaal” võitjate väljakuulutamine ja e-raamatu esitlus. Laekunud oli ligemale 40 kirjatööd, eestikeelseid lugusid hindas 5 ja ingliskeelseid 4 inimest. Kiiduväärse põhjalikkusega tehti lisaks intervjuu võitjaautorite või nende esindajatega, mis on äratoodud iga loo sissejuhatusena. E-raamatu avalugu, mis pälvis esimese koha eestikeelsete lugude kategoorias, kannab pealkirja “Võõramaa libedal jääl”. Autoriks on Torontos elav Mari Ann Tammark (55), (sünd. Tombak) ning see on ühtlasi tema Väike-Maarjas sündinud isa ja Hiiumaal sündinud ema lugu. Teine koht eestikeelsete lugude kategoorias “Pagulasena Ameerika Ühendriikides” läks Aire Kolbre Salmrele (75), pärit Tallinnast, kes hetkel elab Norwalkis Connecticutis ja kolmas koht loole pealkirjaga “Venemaalt Eestisse”, mille autoriks Valentine Treiman (94), pärit Võrust, kelle praegune elukoht on California.
Parima lõimumisloo auhinna sai noor autor, Abhaasiast pärit ja praegu Tartus elav ja õppiv Arnold Rutto (25), kelle esivanemad rändasid Abhaasiasse 130 aasta eest. Eesti keelt valdav noormees on nüüd pere algkodusse ringiga tagasi jõudnud. Loo pealkirjaks on “Elukogemus, ootus ja lootus”. Raamatusse pääsesid veel äramärkimist väärinud lood: “Elu uuel kodumaal”, autoriks Tartust pärit ja praegu Austraalias elav Inno Salasoo (82); “Kodumaalt lahkumine 20. septembril 1944. a.”, autoriks Pääskülast pärit ja USAs surnud Frieda Orav (1908-2004), kelle poeg Mihkel Orav oma ema loo edastas; “Minu aastad Rootsis”, autoriks Läänemaalt pärit ja Trollhättanis Rootsis elav Ilmar Soondra (91) ja “Kuidas seda alustada?”, mille kirja pannud Tallinnast pärit, USAs elav Alla Mägi (90).
Esimese koha ingliskeelsete lugude kategoorias pälvis Lembit U. Lilleleht, Pärnust pärit ja nüüd Charlottesville'is Virginias elav 81-aastane mees looga “Onward and Upward or In Quest of a New Homeland”. Teise koha vääriliseks peeti “The Story of Alexander Lestal Written by his Granddaughter Tania Lestal”. Tania Lestal (35) on Austraaliast pärit ja elab hetkel Saksamaal. Kolmanda kohaga ingliskeelsete lugude seast pärjati “The Mystique of Owning Four Wheels”, autoriks Tallinnast pärit, hetkel Pearsonis Texases elav Arved Plaks (78). Kogumikus leidis oma koha ka äramärgitud lugu “Escape”, mille autoriks Põltsamaalt pärit Maie Kaarsoo Herrick (75), kes hetkel elab Californias. Maie “kaasautoriks” on tema kadunud isa, Winnipegis elanud Alfred Kaarsoo. Tasub mainida, et lugusid ilmestavad ka fotomaterjalid.
“Eestile esitati 2011. a 74 varjupaigataotlust, millest 11 said positiivse vastuse. Need inimesed alustavad meie kõrval oma igapäevast teed Eestis,” teatab IOM Eesti esindus. Nagu võistlust koordineerinud Marge Sassi, sobib lõpetuseks tsiteerida eestikeelse võidutöö autorit Mari Ann Tammarki: “Juured on pikad, aga iga taim kasvab nii, nagu olukord lubab või võimaldab.” Olete kutsutud tutvuma Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esinduse võrgulehega www.iom.ee ja PAREM projektiga lähemalt (www.iom.ee/parem). E-raamatut saab tasuta alla laadida: http://iom.ee/parem/sundmused
Riina Kindlam, Tallinn