Aga kuidas ta oli seotud vana koolimajaga ilusas orus? Koolimaja ehitati 1870. aastal, mitte kaua enne Lucy sündi ning lapsed käisid seal kohal kuni 1920. aastateni, kuna piirkonnas teisi koole polnud. Täiesti tavaline oli mitmel lapsel kõndida mitu miili, et tulla kooli keset külmi Ontario talvi. 1930. aastatel ehitati kaks uut suurt kooli kõrgemal maal ning õpilastel polnud enam põhjust ega vajadust rännata oru põhja kooli ning siis ostiski Lucy hoone koos kolme aakri maaga kohaliku linnavalitsuse käest. Ta asus sinna elama ja nautima oma pensioniaastaid, ilus maastik inspireeris teda kirjutama mitmeid luuletusi. Aga ühel õnnetul päeval proovis ta põletada prahti õue peal, kuid hein läks ümberringi ka põlema ning kahjuks põles koolimaja maha. Kuid millest on kõige rohkem kahju, on see, et Lucy olevat olnud kirjutamas piirkonnast raamatut ning kõik tema luuletused, märkmed ja ka ,,Telegrami“ artiklid, mida ta oli kogunud, kadusid tulekahjus. Selletõttu pole meil tänapäeval väga palju enam tema tegemistest ning elust teada.
Lucy soov oli, et tema ,,org“ ehk siis see maa-ala, mida ta seal omas, läheks Toronto ülikooli Scarborough kolledžile ning nii asjad läksidki. Tänaseks pole kahjuks koolimajast isegi kivist alusmüürgi alles, aga kui minna ausamba taha metsa, on võimalik näha, kus maja oleks umbes olnud ning ka üksikuid, nähtavasti alusmüüris kasutatud, kive. Kuna tammepuu on ka hariduse sümbol, siis on tema mälestuseks istutatud puul veelgi rohkem tähendust.
Palju on avastada meie kodulinnas, kui natuke uurida!
Kati Kiilaspea, Toronto
