USA president Joe Biden üritab samuti Netanyahu valitsust ohjeldada, nõudes relvarahu. Vabariiklaste presidendikandidaat, tõenäoliselt USA järgmine president Donald Trump, avaldas oma arvamust Israel Hayom ajalehele 25. märtsil antud intervjuus, öeldes, et Iisrael peaks lõpetama sõja Gazas.
Netanyahu ilmselt ei hooli USA, Iisraeli kõige suurema toetaja, manitsustest. Ta lubab hävitada ka Gaza Rafah rajooni, mis olevat Hamasi viimane varjupaik. Iisraeli andmetel on nad tapnud 13 000 Hamasi võitlejat, mis on umbes pool Hamase sõjaeelsest jõust. Hamas ise tunnistab, et on kaotanud 6 000. Tõelised ohvrid on aga olnud tsiviilisikud, peamiselt naised ja lapsed. Neid on Iisraeli relvajõud tapnud rohkem kui 20 000. Gaza on pommitatud elamiskõlbmatuks. Majandus on lammutatud – tehased purustatud; väikeettevõtted, põllukultuurid ja kariloomad hävitatud. Tankid on lõhkunud teed ning õhulöögid on lõhkunud elektri- ja veevõrgu. ÜRO hinnangul on 76 protsenti Gaza koolidest kahjustatud või hävitatud. Samasugune olukord on haiglatega. Iisraeli väed teevad kõik mis võimalik, et jätta Gaza elanikud ilma toidust, veest, elektrist ja ravimitest.
Netanyahu parempoolne valitsus on tagasi lükanud plaanid, et sõjajärgset Gazat juhiks kas Palestiina omavalitsus või rahvusvahelised rahuvalvajad. Nad propageerivad sõjajärgset Gaza okupatsiooni, nagu toimub Jordani Läänekaldal. See tähendaks, et Iisrael laiendaks oma karmi okupatsiooni ikke 4–5 miljoni palestiinlase üle.
Iisraeli julgeolek pole paranenud
Näib aga, et laastamistöö pole Iisraeli julgeolekut parandanud. Hamasi juht Gazas ja 7. oktoobri rünnakute eestvedaja Yahya Sinwar tegutseb endiselt. Palestiinlased ja teised moslemid pole päris kindlasti enam nõus Iisraeliga rahus elama. Netanyahu poliitika on muutnud stabiilse ja rahumeelse palestiinlaste režiimi kehtestamise võimatuks.
Enne sõda olid araabia riigid nõustumas Iisraeliga rahus elama. Enam mitte. Saudi Araabia valitsejad olid üritanud oma elanikkonda keelitada Iisraelisse rahumeelselt suhtuma. Nüüd selgub Iisraeli-sõbraliku mõttekoja Washington Institute detsembris avaldatud uuringust, et 96 protsenti saudidest arvab, et Araabia riigid peaksid katkestama kõik sidemed Iisraeliga.
Mitte ainult araablaste arvamus pole muutunud. Juba enne sõda olid lääne noored vähem Iisraeli-sõbralikud kui nende vanemad. Küsitlusfirma Pew Research Centre 2022. aastal läbi viidud uuringust selgus, et vaid 41% 18–29-aastastest ameeriklastest suhtus Iisraeli soosivalt, võrreldes 69%-ga üle 65-aastastest. Sõda on seda lõhet laiendanud. Veebruaris läbi viidud küsitlus näitas, et 20% üle 65-aastastest ameeriklastest, kuid 39% 18–29-aastastest peab Iisraeli apartheidiriigiks, nagu see tõeliselt on. Kui Gallup küsis ameeriklastelt, kas nad tunnevad rohkem kaasa iisraellastele või palestiinlastele, valisid vanemad inimesed Iisraeli 40-punktilise vahega, samas kui noored valisid palestiinlased, 45% kuni 37%. 52% noortest brittidest arvab, et Iisraeli sõda on põhjendamatu, võrreldes 36% üle 65-aastastega.
Ajakiri The Economist oma 23.-29. märtsi väljaande artiklis ,,Isreal alone“ (Iisrael üksi) kirjutab, et kui relvarahu läbirääkimised ei õnnestu, võib see ,,jätta Iisraeli oma 75-aastase eksistentsi süngeimale trajektoorile, mis hõlmab lõputut okupatsiooni kehtestamist, paremäärmuslikku poliitikat ja isolatsiooni.“ Artikkel lisab: ,,See ei määra mitte ainult palestiinlaste saatust, vaid ka seda, kas Iisrael püsib järgmise 75 aasta jooksul.“
Iisraeli ükskõiksus tsiviilelanike tapmiste ja kannatuste suhtes on õõnestanud rahvusvahelist kaastunnet Iisraelile ja sunnib neid kahtlema Iisraelile toetuse andmises. Isegi USA, kus Iisraeli võimas propagandamasin on olnud üliedukas, on Iisraeli-vastased demonstratsioonid muutunud igapäevasteks.
Iisraeli edukas propaganda
Iisraeli ülivõimas propagandamasin on olnud kõige edukam Ameerika Ühendriikides, kus elab rohkem juute kui Iisraelis ja kus 6,5 protsenti USA kongressi liikmetest on juudid, võrreldes 2,4 protsendiga elanikkonnast. Seda tõendab fakt, et USA on kinkinud Iisraelile 158 miljardit dollarit ja 2016. aastal allkirjastatud lepingu alusel kingib kuni 2028. aasta lõpuni veel 38 miljardit.
USA maksumaksjad on abistanud Iisraeli ka mahukate laenudega – peaaegu kõik on hiljem kustutatud. Lisaks sellele on USA andnud Iisraelile palju oma kõige arenenumat relvastust, mõnda enne kui USA kaitsejõud said selle ise kasutusele võtta.
Iisraeli kaitsestrateegia on murenenud
Ajakiri The Economist kirjutab, et Iisraeli julgeolekudoktriin on toetunud aastakümneid kolmele sambale: heidutus, varajane hoiatamine ja otsustav võit.
Kõik kolm sammast on nüüd murenenud. Hamasi polnud ilmselt heidutatud ja Iisraeli ülistatud luureteenistused ei suutnud hoiatada. Ei toimunud ka hulk kõrgtehnoloogilisi vidinaid, mis olid mõeldud Gaza piiri kaitseks. Sõda ei ole olnud lühike ega otsustav. Hizbullah on suutnud tõrjuda 80 000 iisraellast välja põhjapoolsetest linnadest. Isegi kui lahingud Gazas lõpevad, võivad nad karta koju pöörduda, sest hästi varustatud vaenlane varitseb üle piiri.
Pool aastat sõda on pannud iisraellased end vähem turvaliselt tundma, mitte rohkem.
Erapooletu mõttekoda Israel Democracy Institute küsib iisraellastelt iga kuu, kas nad on ,,riikliku julgeoleku tuleviku“ suhtes optimistlikud. Selle esimene sõjaaegne uuring oktoobri lõpus näitas, et 46% Iisraeli juutidest olid lootusrikkad. Märtsiks oli see arv langenud 41%ni.
Kolmveerand iisraellastest soovib, et Netanyahu tagasi astuks. Avalikkus peab teda vastutavaks 7. oktoobri eest – mitte ainult puuduvate hoiatusmärkide eest, vaid ka tema aastatepikkuse poliitika eest.
Iisraeli julgeolek kahaneb
Mida kauem Netanyahu võimul püsib, seda kauem hakkab mõeldamatu Ameerika poliitikas usutavaks muutuma. Iisraelile sõjalise abi andmisest keeldumine või sellele tingimuste kehtestamine olid varem ideed, mida väljendati ainult poliitilisel äärealal. Nüüd on need muutunud peavooluks. Selle aasta veebruaris andis president Biden juhised välisministeeriumile, mis nõuavad aru andmist selle kohta, kas välisriikide valitsused panevad toime julmusi Ameerika relvadega.
Näib, et Netanyahu inimõigusi eirav poliitika Iisraelile rahu ja julgeolekut ei too. Varem või hiljem saavad tuumarelvad ka need riigid ja rahvad, kel on põhjust ja soov Iisrael hävitada.
Kui maailma15 miljonit juuti ei suuda leevendada vihkamist, mis nad on vallandanud maailma 465 miljoni araablase ja 2 miljardi moslemi seas, on võimalik, et ajakirja The Economist tõstatud küsimus Iisraeli püsimisest järgmise 75 aasta jooksul on õigustatud.
