Aasta tagasi avaldas Schleswig-Holsteini liidumaa siseministeerium raporti, kus oletatakse, et Läänemeri on saastatud kuni 300.000 tonni tavalaskemoonaga. Sellele lisaks olevat veekogudes umbes 5.000 tonni keemilist lahingumoona. Saksa saare Usedom juures on süütepommid valge fosforiga. Kui metallist pommikeha on läbi roostetanud, uhub fosfor randa. Mitmed merevaiguotsijad on saanud raskeid põletushaavu, kuna on pidanud valget fosforit Läänemere kullaks.
Eesti teeb liialt vähe merereostuse tõrjeks
Kui kiiresti võib katastroof toimuda, näitavad õnnetused Aegna saare juures. 2. jaanuari 2010 hommikul sõitis Hongkongi tanker Pacific Empire liivaseljakule. Õnneks olid laeva kütusemahutid tühjad. Samal kohal jooksis tänavu septembris kinni tühi Bahama naftatranspordilaev Kyeema Spirit. Õnnetuse hetkel oli merel torm. Kui laev oleks hakanud lekkima, poleks olnud võimalik asetada reostustõrjepoome ja nafta oleks reostanud rannad. Kyeema Spiriti ruumala on 100.000 tonni. Eesti naftatõrjelaev Kindral Kurvits võib aga likvideerida ainult 100 tonni jäätmeid. Helsingi komisjon HELCOM on sätestanud Läänemere-äärsetele riikidele reostustõrje miinimumnõuded, mille kohaselt peab see võimekus igal riigil olema 2.500 tonni. Kui liita eestlaste laevad, saab tankimahuks kokku 450 tonni. Katastroofiolukorras on riik täiesti sõltuv naabrite abist.
Põhjanaabrid kritiseerivad, et eestlased ei tee midagi merereostustõrjevõimekuse tõstmiseks. Vastava tehnika ja vahendite soetamiseks ei eraldatud raha tänavu ega ole plaanis eraldada ka tuleval aastal. Ometi on mitu korda odavam korjata reostus kokku merel. Kui 2006 Loode-Eesti naftareostus tuhandeid linde tappis, suudeti katastroof ära hoida ainult vabatahtlike abiga. Tollal suutis valitsus mõista, et võimekus reostusega toimetulekuks on nõrk ning õlifondi loomise kava sai tuule tiibadesse. Siiski ei saanud projektist asja, kuigi Baltimaadest on just Eestil pikim rannikupiir – 3.794 kilomeetrit, lisaks 1.500 saart. Naftareostustõrjeekspert Agni Kaldma nõuab seega õigustatult kiireid poliitilisi otsuseid.
Ohtlik meretee
Läänemeri on madalam kui enamik maailma meresid (keskm. sügavus 52 m). Seetõttu on maailma suurim riimveekogu ökoloogiliselt eriliselt tundlik, räägib tunnustatud keskkonnaspetsialist Sakari Kuikka Helsingi ülikoolist. Ta arvab, et võimalike katastroofide ennetamiseks vaja teha ohuanalüüse. Kuikka ja tema meeskond tegelevadki selliste uuringutega.
Atlandi ookeani sisemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega pindmiseks ja soolaseks süvakihiks. See takistab oluliselt veevahetust Põhjamerega, mistõttu püsib sama vesi koos selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat.
Meri, mida kutsutakse veel Idamereks ja Balti mereks, on ookeanidega ühendatud üksnes kitsaste ja madalate Sundi ja Beldi väinade kaudu. Igal aastal transporditakse mööda Läänemerd rohkem kui 200 milj tonni musta kulda ja kogus on kasvamas, sest Venemaa ehitab uusi naftasadamaid. Transpordikulude vähendamiseks ehitatakse üha suuremaid maaõlilaevu, mis tähendab, et parda kütusehoidlates on ka rohkem naftat.
Vene tanklerid alustavad teed Läänemere suurimast naftasadamast Primorskist (Karjala). Linn on toornafta torujuhtmesüsteemi BPS (Baltic Pipeline System) läänepoolne lõpp-punkt, kus on võimalik samaaegselt laadida isegi nelja veetranspordisõidukit. Primorsk asub talvel moodustuva paksu jääkatte tõttu ebasoodsas kohas, kuid HELCOMi kohaselt ei ole sadam ohtlik, seda tõestavat õnnetusstatistikad. Suurim on risk tiheda laevaliiklusega piirkondades, kus ristuvad Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljunud ja nendesse suunduvate reisi-ja kaubalaevade ning naftatanklerite teed.
Läänemeri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Kõige ohtlikum ja nautiliselt raskeim on 15 meremiili pikk Kadetrinnen Mecklenburgi lahes. Veetee on siin ainult 800 m lai ja 17 m sügav, mis teeb navigeerimise eriliselt raskeks. Suurte naftatransportlaevade süvis on 15 m. Eriliselt riskantne on siin 80-kraadine käänak ja tuultest sõltuvad hoovused. Kuid suurtele laevadele on see meretee ainukene ühendus Põhjamere ja Atlandi ookeani vahel.
Rahvusvaheline koostöö katastroofide tõrjumiseks
Kuna laevade õnnetusi pole võimalik ära hoida ja naftareostuse likvideerimine on kallis ettevõte, on tähtis olla katastroofideks ette valmistatud. HELCOM organiseerib igal aastal rahvusvahelise õlitõrje ühisõppuse Balex Delta egiidi all. Harjutused viiakse läbi erinevates Läänemereriikides rotatsiooni korras, sel aastal otse Helsingi ranniku ees. Balex Delta eesmärgiks on tugevdada koostööd erinevate ametkondade vahel ning kontrollida tehnilist valmisolekut merereostuse likvideerimiseks. Kuid HELCOM peab samuti tähtsaks, et organisatsioonid ja vastutajad õpiksid üksteist paremini tundma ja võiksid katastroofi ajal koostöös paremini opereerida.
Vastavalt sellele simuleeriti 28. augustil Soome lahes naftaõnnetus, mille reostuse likvideerimisest võtsid osa 70 laeva ja rohkem kui 500 inimest kõikidest Läänemere- ja Euroopa Liidu (EL) riikidest. Kohal oli Euroopa meresõidu ohutuse agentuur EMSA. Tänavused harjutused olid Balex Delta ajaloo suurimad.
Tänavu organiseeris ja juhtis õlitõrjeõppusi Soome keskkonnainstituut SYKE. Harjutuste legendi kohaselt põrkasid avamerel kokku tanker ja ro-ro laev. Õnnetuse pindala suuruseks oli 100km2. Simulatsiooni kohaselt surusid tuul ja hoovused tanklaevast lekkinud nafta kaheksa kilomeetri pikkuseks ja ühe kilomeetri laiuseks „vaibaks”, mis ujus Soome pealinna suunas. Õppustel kasutati õli imitaatorina turvast.
Balex Delta 2012, perfektsed õppused koos väikeste möödalaskmistega
Enne, kui appi saabusid laevad naaberriikidest, olid soomlased ise korjanud kokku 15.000 tonni lekkinud naftat (turvast). Ühiseks õppuspäevaks olid jõudnud Soome lahte erilaevad üheksast riigist, ka Eestist. Suurima laeva Arkona oli saatnud Saksamaa piirivalve. Õppustel tegid kaasa ka soomlaste endi kolm modernset reostustõrjelaeva Hylje, Halli ja Louhi ning uhke jäämurdja Kontio, mida võib kasutada ka naftareostuse likvideerimiseks ennekõike talvel, sest eriliselt raske on lekkinud naftat jääst eemaldada. Päästetöösse olid rakendatud Soome piirivalve, relvajõudude ja firma Meritaito Oy laevad.
Õlitõrjumislaevadel on laeva mõlemal pool kerest väljalükatavad metallist „käed”, mille otsas pöörlevad harjad. Nende ja pumpade abil veeti nafta (turvas) veest välja ja paigutati laeva pardahoidlatesse. Kui need said täis, tühjendati paagid omakorda ujuvatesse mahuti-„vaaladesse”. Helsingis toimunud õppused sujusid perfektselt. Kohale ei tulnud ainult mõningad kirjad ja mõned ei leidnud raadiolokaatoreid. Kuid probleemide teadvustamiseks ja eemaldamiseks harjutused toimuvadki.
Naftareostustõrjet peab edasi arendama
Helsingis toimunud õppuste päevadel oli ilm ilus, meri vaikne ja nähtavus hea. Harjutuste ajal sõitsid kujuteldavast katastroofikohast mööda mitmed suured reisilaevad, horisondil oli näha kaubalaevu. See näitas elavalt, kui tihe on laevaliiklus Läänemerel.
Augusti lõpus valitsesid suurepärased tingimused reostuse likvideerimiseks. Kuid taevataat pole alati armuline, ka katastroofide hetkel mitte. Naftatõrjelaevad võivad opereerida aga ainult siis, kui lainete kõrgus ei ületa 2,5 m. Kui torm on tugevam, ei jää päästjatel muud üle, kui oodata. HELCOMi soovituste kohaselt peaksid laevad olema häire saabudes kaks tundi hiljem valmis appi minema ja kuus tundi hiljem olema õnnetuse toimumise paigas.
Peale õnnestunud harjutusi ütles SYKE-peainsener ja manöövrite juht Kalervo Jolma kokkuvõtlikult: „Seekord simuleerisime õnnetuse, milles lekkis laevast 15.000 t naftat. Kuid Soome lahes võivad toimuda suuremad katastroofid, me peaksime olema valmis vähemalt 30.000 t reostuse likvideerimiseks. Seetõttu vajame rohkem erilaevu. Soome ehitab praegu üht uut, suurt laeva. Eesti on tellinud juurde kaks. Ka Venemaa plaanib kahe uue naftatõrjesõiduki ehitamist.”
Balex Delta harjutused maksavad üle miljoni euro. Esimest korda toetas õppusi EL. Õppuste juht Jolma tervitas otsust: „See summa tundub suurena, kuid on väike, kui mõelda, mida läheb maksma reostuse likvideerimine. Siis võivad kulud ulatuda halvimal juhul miljarditeni. Õnneks sai EL sellest nüüd aru.”
Helsingi komisjon HELCOM ehk Läänemere merekeskkonna kaitse korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Helsingi Komisjoni esimees vahetub riigiti rotatsiooni korras iga kahe aasta järel, organisatsiooni peakorter paikneb Helsingis.
