Telli Menüü

BaltHerNet konverents 2024

Sellel aastal toimus BaltHerNetil 7. konverents, mille teema oli „Eighty Years after 1944: Then and Now“. Konverents toimus Vilniuse Rahvaraamatukogus. Esimesel päeval osalejad kohtusid ja hakkasid kohe tööle – pärast konverentsi avamist esitas professor Egidijus Aleksandravičius põhikõne, uurimas luuletajate ja sõdurite põlvkonda baltlaste väljarändude ajaloos.

Siis algas esimene paneel, mida modereeris Piret Noorhani. Dr Jolanta Budriūnienė esitas ettekande Leedu Rahvaraamatukogu diasporaa-alasest tööst. Birgit Kibal Eesti Rahvusarhiivist arutles Eesti diasporaa arhiividest Eestis ning välismaal. Dr Maarja Merivoo-Parro jagas grupiga BaltHerNeti uurijate seminaride kohta läbi aegade.

Professor Vytis Ciubrinskas lõpetas teise paneeli oma esitlusega, mis vaatles leedu diasporaad Ameerikas ja selle grupi majanduslikku ning sotsiaalset toetust kodumaale.

Pärast kohvipausi dr Dalia Cidzikaitė modereeris teist paneeli. Dr Robertas Vitas vaatles leedu pagulaste mõjutusi Ameerikas; dr. Jolanta Kuznecovienė rääkis leedu diasporaast Kasahstanis. Professor Vytis Ciubrinskas lõpetas teise paneeli oma esitlusega, mis vaatles leedu diasporaad Ameerikas ja selle grupi majanduslikku ning sotsiaalset toetust kodumaale.

Kolmandat paneeli modereeris Birgit Kibal, ja see algas dr Ilona Strumickienė ettekandega, kes arutles leedu ajalugu, kasutades Jadvyga Damušienė elulugu. ASSOC professor Žydronė Kolevinskienė kõneles leedu diasporaa naiste kirjandusest ja nende sõja narratiivist. Tiina Tammani teemaks olid vahel unustatud jutud ja pärandid.

Pärast lõunat modereeris Kristina Lapienytė neljandat paneeli. Regina Butkus esitles Teise maailmasõja mõju ajaloolisele mälule leedu põgenike kogemuste põhjal. Dr Dalia Cidzikaitė jagas suulise ajaloo projekti, ja dr Lara Lempertienė rääkis leedu juudi kogukonna mälestuste raamatutest. Pärast paneeli oli grupp kutsutud näituse avamisele raamatukogus, mis rääkis leedu põgenike kogemustest.

Järgmisel päeval algas viies paneel, mida modereeris dr Jolanta Budriūnienė. Professor Danutė Petrauskaitė esitles Jeronimas Kačinskase muusikalist tegevust põgenikelaagris ajavahemikus 1945-1949. Maarja Hollo teemaks olid Gert Helbemäe kirjad laagrist Valev Uibopuule. Arvydas Pakštalis esitles tema ja Brigita Tranavičiūtė ettevalmistatud loengut UNRRA ülikoolist, ja Ignas Stanevičius uuris leedu katoliku preestrite rolli leedu diasporaa kogukonna hoidmisest Saksamaal aastatel 1951-1990.

Kuuendat paneeli modereeris dr Ilona Strumickienė, ja see algas dr Vaidas Petrulise esitlusega, kes uuris leedu arhitektuuri välismaal ja selle poliitilist missiooni. Dr Daiva Litvinskaitė esitles ajakirja Lituanus. Dr Egidijus Balandis kõneles Maailma Leedu Spordi Mängudest aastatel 1978-1988. Dr Regina Laukaitytė lõpetas paneeli esitlusega, mis vaatles leedulaste kontakti välismaa ja okupeeritud kodumaa vahel.

Pärast päeva esitlusi said konverentsil osalejad vaadata Helga Meritsa filmi „The Story of the Baltic University“, koos arutlusega autoriga.

Pärast lõunat toimus seitsmes paneel, mida modereeris Riina Reinvelt. VEMUst ja selle tähtsusest meie kogukonnas kõneles Piret Noorhani. Andris Ķesteris rääkis Kanada lätlaste arhiividest ja nende tähtsusest; Kristina Lapienytė põgenike arhiividest Leedu Uurimiskeskuses Ameerikas. Sigita Balzekas kõneles balti põgenike näitusest „No Home to Go to“.

Pärast päeva esitlusi said konverentsil osalejad vaadata Helga Meritsa filmi „The Story of the Baltic University“, koos arutlusega autoriga.

Viimane konverentsipäev algas paneeliga, mida modereeris Birgit Kibal. Dr Laima Vincė Sruoginis vaatles põgenike kogemusi elulugude läbi; Helga Merits arutles elulugude ja nende jagamise tähtsusest. Dr Dainius Genys vaatles Antanas Škemase Baltoji Drobulė, ja siis kõnelesid Thomas Svaneborg ja Brian Traanfort Rasmussen nende raamatust „ESCAPE: A Book about an Overlooked Danish Refugee History“.

Viimane paneel, mida modereeris Piret Noorhani, algas Ann Tunder-Smithiga, kes jagas oma tööd baltlaste elulugude blogimisest. Hiljar Tammela Eesti Mälu Instituudist jagas põgenemise fakte, ja dr Maija Krūmina põgenemise põhjuseid lätlaste elulugude läbi. Viimaseks oli Kerly Ilvese ja minu (Keila Kopvillemi) poolt ettekanne põgenike lugudest VEMU arhiividest – jagasime nelja naise jutte (Aino Müllerbeck, Saima Varangu, dr Maret Truuvert ja Vaike Külvet).

Oli palju õppida ja arutada. Eesti Elu lugejad saavad rohkem lugeda konverentsi programmist, ettekannetest ja esinejatest ingliskeelel veebilehel.

… ja pärast konverentsi sai jalutada mööda Nerise jõge
… ja pärast konverentsi sai jalutada mööda Nerise jõge

Loe edasi