Telli Menüü

Baltic Heritage Networki XI suvekool Värskas – „Minu Eesti juured“

Pärast jaanipäeva sõitsid väliseesti kultuuripärandiga tegelejad ja huvilised suvekooli Värskasse. Osavõtjaid oli üle maailma – Austraaliast, Kanadast, Rootsist, Suurbritanniast, Taanist, USA-st, Venemaalt ja muidugi Eestist.

Diskussioon identiteedist. Vasakult: Aune Valk, Lea Kreinin, Tiina Kirss, Riina Kindlam. Foto: Piret Noorhani

Kanada eestlaskonda esindasid Piret Noorhani, Keila Kopvillem, Toomas Eichenbaum ja Riina Kindlam. Eesti mäluasutustest olid esindatud paljud muuseumid, arhiivid, mittetulundusühingud ja ka välisministeerium. Tänavuse ürituse teemaks oli „Minu Eesti juured“ – suvekoolis arutleti identiteedi ja kultuuripärandi seoste üle.

Esimesel päeval koguneti Tartus rahvusarhiivi Noora hoonesse, kus Tõnis Türna rääkis pereloo uurimisest ja juurdepääsupiirangutest arhiividokumentidele. Eestis kehtivad piirangud on sarnased naabermaade omadega. Paljud arhiivist andmeid küsivad inimesed aga pole nendega kursis. Otsustamine võib olla keeruline, sageli tehakse otsus ka selle järgi, milleks andmeid tahetakse kasutada. Päringutele vastatakse kiiresti ja kliendid on arhiivi tööga üldiselt rahule jäänud.

Nooras ekskursioonil. Vasakult: Lemmi Tui, Heidy Eskor, Eve Otstavel, Tiina Tamman, Ruuta Karma, Lea Kreinin, Keila Kopvillem, Milvi Vahtra, Madli Wiiburg Walfridsson. Foto: Piret Noorhani
Nooras ekskursioonil. Vasakult: Lemmi Tui, Heidy Eskor, Eve Otstavel, Tiina Tamman, Ruuta Karma, Lea Kreinin, Keila Kopvillem, Milvi Vahtra, Madli Wiiburg Walfridsson. Foto: Piret Noorhani

Rahvusarhiivi kommunikatsiooni- ja välissuhete juht Birgit Kibal tegi arhiivi ilusas uues majas ekskursiooni, tutvustas näitust ja arhiivi kogusid. Nägime muuhulgas väga huvitavaid käsikirju 13. sajandist ja esimest kolme lõvi kujutavat pitserit.

Siis viis buss osalejad Setomaa südamesse Värskasse, kus ootas spaahotell ja maitsev õhtusöök. Pärast õhtusööki suhtlesime Zoomi teel Maarja Merivoo-Parroga, kes rääkis oma saatest „8 mm elu“. Vaatasime ka ühte saatelõiku eestlaste pärandist Gotlandi saarel.

Värska õigeusu kirikus. Foto: Piret Noorhani
Värska õigeusu kirikus. Foto: Piret Noorhani

Teisipäev algas Baltic Heritage Networki aastakoosolekuga. On tore, et tuleb juurde uusi liikmeid, teiselt poolt jääb rahalisi võimalusi ja toetusi pidevalt vähemaks. Kui aga mõelda selle suure töö peale, mida BaltHerNeti liikmed on teinud ja teevad, võib olla teenitult uhke.

Sel päeval räägiti rohkem väliseesti arhiividest. Sydney arhiivi legendaarne „hing ja süda“ Maie Barrow ei saanud kahjuks sel aastal Eestisse reisida, kuid olime temaga ühenduses Zoomi teel. Ta rääkis Austraalia eestlaskonna uudistest ja arhiivitööst. Palju käib Eesti arhiivis oma perekonna ajaloo uurijaid, kuid sageli ei leia nad oma esivanema kohta mitte midagi, sest too polnud eestlaskonna aktiivne liige. Austraalias on 6 iseseisvat osariiki ja 2 territooriumit, kus on oma arhiivid. Riigiülene on föderaalarhiiv ehk siis meie mõistes rahvusarhiiv – seal säilitatakse riikliku tähtsusega dokumente, näiteks immigratsiooni ja kodakondsuse kohta. Veel võib leida olulist infot TROVE-keskkonnast tahvusraamatukogu kodulehelt seal on koos mitmete arhiivide, organisatsioonide ja raamatukogude info.

Keila Kopvillem ja Piret Noorhani rääkisid väliseestlaste eluloolistest salvestistest VEMU arhiivides. Nägime ka katkeid videotest, kus rääkisid Aksella Lokk ja teised Kanada eestlased. Madli Wiiburg Walfridsson Rootsi Eestlaste Liidu arhiivigrupist, kes on ka Stockholmi Etnograafiaseltsi „Triinu“ esinaine, rääkis REL arhiivist. See arhiiv on kandnud mitut erinevat nime ning elanud 2007. aastal üle ka hävitamise ohu, kui Eesti Maja kelder anti kasutamiseks teatrile. Mai Raud-Pähn ja ri-Karl Seim päästsid arhiivi. Ka selles arhiivis saadakse kokku, et kirjeldada vanu fotosid, mida saab kunagi uurimistöödel kasutada. Mai Raud-Pähn, kes on üle 100 aasta vana, osaleb aktiivselt selles töös. Kahjuks lahkus Jüri-Karl Seim hiljuti meie hulgast.

Pärast lõunasööki rääkis Fred Puss Eesti Isikuloo Keskusest perekonnaloo uurimisest ning tõi oma tööst ja omaenda pereloost palju huvitavaid näiteid. Sageli pöörduvad tema poole just välismaal elavad eestlased või nende järeltulijad, kes tahavad saada infot oma esivanemate kohta. Ilma eelteadmisteta on raske orienteeruda kirikuraamatutes ja muudes arhiiviallikates.

Tiina Tael Eesti Rahva Muuseumist rääkis Setomaa kirjasaatjatest ERMi kogudes. Mõned kirjasaatjad olid hoolikamad, mõned jälle väga andekad joonistajad, aga kõik nende saadetud andmed on väga väärtuslikud – tänu nendele teame rohkem sellest, kuidas Setomaal vanasti elati ja mida tehti.

Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseumist rääkis Eesti Kultuuriloolise Arhiivi uutest leidudest, tuues näiteid Ilmar Laabani, Gunnar Neeme ja Abel Lee kogudest. Janis Tobreluts EELK arhiivist kõneles väliseesti kirikuarhivaalidest ja nende kandmisest Saaga arhiivisüsteemi.

Enne õhtusööki toimus arutelu eesti kultuuripärandi alase koostöö asjus. Sellel osalesid Marin Mõttus ja Kadri Linnas välisministeeriumist üleilmse eestluse programmist, Heidy Eskor Eesti Instituudist ja Piret Noorhani VEMUst. Kõik rääkisid sellest, millega nemad tegelevad. Kuidas aga jõud ühendada? Sageli on nii, et tehakse sarnaseid asju ja mitmel tegevusel on kokkupuutepunkte. Ka tegijad on sageli needsamad aktiivsed inimesed. Väliseesti õpetuskeskustes võiks korraldada kogumisvõistlusi ja sellega luua side eri põlvkondade vahel. BaltHerNet vajab ka hädasti uut noort energiat. Kindlasti saaks tulevikus teha kõigile pooltele huvitavat ja sisukat koostööd.

Pärast õhtusööki vaatasime telesaatesarja „Sinu uus sugulane“ uut osa. See sari on sarnane Briti juba mitmekümnendat hooaega jooksvale sarjale „Who Do You Think You Are“, kuid erineb sellest mitmes asjas. Igas saates leiab mõni Eestis tuntud isik omale uued sugulased – teised tuntud isikud. Sellest sugulusest nad varem ei teadnud. Suvekoolis vaadatud osa oli väga aktuaalne – selles viisid juured tagasi Setomaale. Kuna see saade pole veel tele-eetris olnud, siis lubasime, et ei avalda, kellest selles osas juttu oli. Fred Puss, kes on saatesarja konsultandiks, tutvustas oma tööd ja kommenteeris saadete valmimist.

Kolmapäeva hommikul viisid ettekanded meid pärimuse kogumise radadele. Mari-Ann Remmel kirjandusmuuseumist rääkis kohapärimusest ja selle osast identiteedi kujundajana, Tiina Kirss Eesti Elulugude Ühendusest tutvustas elulugude kogumist. Elulugu on tegelikult perekonnalugu, sest inimene paigutab end ju perekonna konteksti. Nii jutustavad inimesed oma elulugu rääkides tavaliselt ka esivanematest ja perekonnast. Marju Meschin Eesti Mälu Instituudist rääkis EMI tööst ning läheneva Suurpõgenemise aastapäeva tähistamise plaanidest. Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid rääkis koolipärimuse kogumisest Kanadas ja põlvkondade dialoogist. Oli huvitav teada saada, kuidas mäletavad kooliaega Toronto endised ja praegused õpilased ning õpetajad.

Pärast lõunat tutvustas Piret Noorhani VEMU uut maja ja püsiekspositsiooni ning vaatasime kõik koos filmi „Meie Tartu: Tartu College’i 50 aastat“. Õhtune sessioon oli väliseesti identiteedi päralt. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rääkis mõni aeg tagasi tehtud eestlaste indentiteediuuringutest. Pärast ettekannet arutleti väliseestlase identiteedi üle. Eesti identiteet on tugevalt keelega seotud, aga on väliseestlasi, kes eesti keelt enam ei räägi, kuid tunnevad end siiski eestlastena. Inimesel võib olla ka mitu identiteeti ja see on iga inimese eraasi.

Neljapäeval oli ekskursioonipäev. Kohalik giid Helen näitas meile Setomaa vaatamisväärsusi. Kahjuks ei olnud meil aega peatuda kaunilt renoveeritud Reegi Villas, küll aga külastasime Värska õigeusu kirikut, Seto talumuuseumit, Vana Jüri seebikoda ja Obinitsa ateljee-galeriid, kus laulsime koos Evar Riitsaare ja Kauksi Üllega. Buss viis seejärel kõik suvekooli osalised Tartusse.

Seto talumuuseumis seto leelokoori kuulamas. Foto: Piret Noorhani
Seto talumuuseumis seto leelokoori kuulamas. Foto: Piret Noorhani

Järgmisel aastal toimub Leedus suur BaltHerNeti konverents, kus osalevad ka Läti ja Leedu väliskultuuripärandi uurijad. Vahepealsel ajal aga tasub huvilistel hoida silm peal neli korda aastas ilmuval ingliskeelsel BaltHerNeti uudiskirjal.

Suvekoolist osavõtjad Seto talumuuseumis. Foto: Piret Noorhani
Suvekoolist osavõtjad Seto talumuuseumis. Foto: Piret Noorhani

Loe edasi