Armas mainis, et ta valis just nende kahe klassikalise helilooja teosed, kuna nad on publikule hästi tuntud.
Pärast seda tutvustas Armas Maiste oma esituses erinevaid jazz’i-stiile alates 1940ndate aastate lõpust kuni kaasajani välja. Armas Maiste humoorikad südamlikud kommentaarid andsid erilise sära kontserdi programmile:
„Why so much jazz, because I myself am the creative force behind the music. In classical music, you are the performer. In jazz you are the improviser. In classical the notes are prepared, in jazz they are improvised from a prepared framework.“ Armas Maiste lisas:„What I like about jazz is being myself and not imitating anybody else.“ Esitusele tulid Duke Ellingtoni „Satin Doll“ ja „Caravan“, George Shearingi „Consternation“ ja „To Be or Not to Be“, Bud Powelli „Parisian Thoroughfare“, „Strictly Confidential“ ja „Un Poco Loco“, Bill Evansi „Five“, Herbie Hancocki „Dolphin Dance“ ja Kanada tuntud jazzpianisti ja helilooja Oscar Petersoni „Blues of the Prairies“, 2 osa „Canadiana Suite’“ist ning „Place St.Henri“. Kontsert lõppes improvisatsioonidega Eesti rahvaviisile „Toa teen tuule peale“, Armase oma „boogie woogie“ Earl Hines’i „Louis Blues“ teemale ning Eesti motiivides „Kaera Jaan“ oli lõpupalaks, mille järel kogu publik tõusis püsti.
Kohale oli tulnud ligi sada inimest Ottawast, Torontost, Trentonist, Port Carling’ist, Muskokast ja mujalt. Andres Raudsepp Korporatsioon Sakala esindajana tänas Armas Maistet ja andis üle kingituse. Tõnu Onu õnnitles teda Ottawa Eesti Seltsi nimel lilledega. Publiku seas olid ka Marc Langis, Director of Gatineau Conservatoire ja paljud teised muusikaaarmastajad nii lähedalt kui kaugelt.
Kontserdile järgnes pidulik koosviibimine kõrvalsaalis, tähistamaks Armas Maiste 89ndat sünnipaeva tortide ja Ottawa eestlase Liisa Penti valmistatud kringliga. Meil on ainult üks Armas! Palju õnne ja tugevat tervist meie legendaarsele ja armastatud muusikule Armas Maistele.
Ülle Baum, Ottawa
