Oma lühikeses sõnavõtus rõhutas ta Ukraina praeguse olukorra tõsidust ja meenutas kõigile nende sündmuste tähendust Eesti (kes tähistas oma 96. aastapäeva) ajaloo kontekstis.
Seejärel tutvustati esinejaid ja algas õhtu raison d'être suurejoonelises saalis, mis sobis nii visuaalselt kui akustiliselt harva kuuldava vokaalmuusikaga.
Programmi esimesest poolest tõusid esile Schuberti Die Schöne Müllerin ja Finzi A Young Man's Exhortation, olles heaks tasakaaluks teise poole süngematele lugudele, mis võib-olla peegeldavad rohkem eestlaste psüühikat. Eesti lugudest tuleks tähelepanu juhtida paladele: Aaviku Kojuigatsus, Haava Me olime nagu lapsed, Kapi Metsateel ja Türnpu Üks ainus kord, mida korrati ka ühena lisalugudest.
Lühikese pausi ajal jutustas Charles Kipper oma kohtumisest Stephen Belliga ja nende koostöö algusest Eesti kunstiliste soololaulude uurimisel ja esitamisel.
Repertuaarivalik rõhutas Belli õrna hääle lüürilist kvaliteeti, millest õhkus soojust ja südamlikkust ning samuti edastas siiralt laulude emotsionaalseid ja väljendusrikkaid elemente. Kuigi kohati tundus klaverimäng käivat laulmisest üle, oli enamasti tasakaal kahe esineja vahel üpris peen. Kohati oli ka tuntav, et Belli eesti keele diktsioon vajab natuke turgutust. Siiski oli hääle ja klaverimängu sünergia ilmne läbi kogu esinemise, rääkimata kahe mehe ilmsest austusest teineteise vastu.
Publik tõeliselt nautis kontserti, eriti teise poole programmi. Seda ei juhtu just sageli, et neid laule sellise hoole ja entusiasmiga esitatakse. Üks kuulajatest märkis, et „nende Eesti kunstiliste laulude kuulmine annab motivatsiooni lugemaks luulet, millele põhjal need laulud on loodud.”
Kontserdile järgnes vastuvõtt, tutvustades Astrid Dando hiljuti asutatud toitlustusettevõtet Innocent Cakes. Paljude nende seast, kes pakkusid sellele üritusele inspiratsiooni ja rahalist toetust, tuleb eriliselt ära märkida Eesti Sihtkapitali Kanadas.
MES: www.mtlmes.ca
