Mitmetele kohalikele lugejatele tuleb ehk küla nimi tuttav ette tuntud õllepruulikoja tõttu, mis asubki kohe sealsel peatänaval ning kui on kuum päev ja olukord ehk lubab tulevikus, saab ka seal maitsta laia valikut kohalikult valmistatud jooke. Peale ilusa maastiku on mõnusal kohakesel ka huvitav ajalugu ja küllaltki palju sellest on veel tänapäeval alles, mida saab lähemalt uurida.
Enne, kui avastajad tulid 17. sajandil meie maad avastama-uudistama, oli Creemore’i piirkond rikkalikku saagi ja lähedase jõe tõttu kodu mitmele pärismaalaste hõimule, nende hulgas Petun, Wyandot, Iroquois ja Algonquin. 1616. aastal saabus piirkonda tuntud avastaja Samuel de Champlain, kellel oli soov Petuni hõimuga kaupa vahetada ja tema kirjeldas esimesena piirkonda nii: „piirkonna ümbruses on ilus mägine vaatepilt vahelduvalt tasase maaga kus saab mõningat kasvatada, kokku teevad need hubase ja meeldiva ala.“ Nii siis üle aastate hakkasidki varsti tulema uued perekonnad külasse ja 1842. aastal sai Creemore asulaks. Nime sai ta alles kolm aastat hiljem ja see pärineb Iiri väljendusest „cron mor“ ehk „suur süda.“ Küla algataja, iiri päritolu ettevõtja Edward Webster pani selle nime kohale, kuna sellise sooja meeleolu andiski see talle, kui ta esimest korda sinna saabus. Originaalsed tänavanimed pani ta ka oma pereliikmete järgi, et neid jäädvustada ajalukku: Elizabeth (naise ja tütre järgi), Francis ja Wellington (poegade järgi) ning Alice ja William (ema ja isa järgi).
19. sajandi alguses oli rahvaarv küllalt kasvanud, et oli vaja korralik kool ehitada. Creemore’i esimene kool ehitati palkidest, aga mõne aasta järel vahetati ta välja puidust raamiga kooli vastu, mida kohalikud nimetasid ,,Cottage School.“ Sellel ajal käis ka juba Beeton-Collingwoodi raudtee läbi küla, nii et kui õpilased pidid kõrgemate klasside jaoks sõitma Collingwood’i, oli see päris kerge. 1881. aastal ehitati suurem kool ja lõpuks oli ruumi ühte keskkooli-klassi ka juurde tuua, mille tõttu tuli õpilasi juurde ning 1917. aastal otsustati veelgi suurem ja vägevam kool ehitada. Kool tegutses kuni 1954. aastani ja pandi kinni lõplikult hiljuti, 2014. aastal. Külas olid ka tollel ajal neli tegutsevat kirikut, pubi ja hotell.
Tänapäeval saab kõndida mööda Creemore’i tänavaid ja imetleda ajalugu ja vanemat arhitektuuri ning tasub ka külastada või vähemalt pilku visata peale seal asuvale Põhja Ameerika kõige väiksemale vanglale. Minge avastage, mida Creemore’il on pakkuda!
