D-Day 70. aastapäeva pidulikul tseremoonial osalevad 17 riigi juhid. Tõenäoliselt ristuvad seal ka Vene presidendi Vladimir Putini ja tema USA kolleegi Barack Obama teed, kelle suhted pole praegu kaugeltki parimad. Võib arvata, et president Obama valas õli tulle oma kolmapäeval Varssavis peetud kõnega, milles ta mõistis väga teravalt hukka Venemaa käitumise Ukrainas ning kinnitas pühendumust NATO alusdokumendi § 5-le. Oli julgustav kuulda, et president mainis seejuures ka Eestit. Päev varem teatas Obama $1 miljardi eraldamisest programmile European Reassurance Initiative, mille varal tõhustatakse NATO liikmesriikide julgeolekut. 25 aastat tagasi algas just Poolas kommunismi lammutamine esimeste vabade valimistega.
Normandia lahingupaikadesse saabus juba neljapäeval arvukalt II maailmasõja veterane, et meenutada seal oma 70 aasta eest veristes võitlustes hukkunud võitluskaaslasi. Ürituse korraldajad soovivad reede õhtul peetava suurejoonelise tulevärgiga Utah, Omaha, Juno jt randades mitte ainult austada selles operatsioonis langenuid, vaid meenutada kogu II maailmasõja õudust ja traagikat, mida ei tohiks küll keegi unustada. Kuigi D-Day aastapäevale pühendatud üritused on alati olnud väga emotsionaalsed, võib arvata, et nad on seda eriti tänavu, sest kõnealuses dessandis osalenuid pole enam palju järele jäänud.
Peaminister Stephen Harper, kellega ühinesid tema isiklikul kutsel viis siinset veterani, väljendavad oma austust D-Day'l osalenud Kanada võitlejatele. Kogu öö kestva tseremoonia käigus loetakse ette II maailmasõjas hukkunud 45.000 kanadalase nimed, millega kinnitatakse, et ühtki kangelast pole unustatud. Neid mäletatakse ja austatakse ka 70 aastat hiljem.
Ajalugu pakub kahte võimalust: unustada või mäletada – seda nii isiklikul, riiklikul kui kosmopoliitilisel tasandil. D-Day on just viimase parimaks näiteks. Erinevatest rahvustest võitlejad juhindusid soovist vabastada kogu Euroopa. Paraku osutus järgnev tegelikkus väga erinevaks püstitatud ideaalist, sest suur osa Euroopast langes pooleks sajandiks Vene okupantide saagiks. Sedagi tuleb mäletada ja mitte unustada.
Vabaduse eest on makstud ülikõrget hinda mõlemas maailmasõjas. On kurb, et nüüd puhuvad Euroopas taas pahaendelised tuuled. Ukrainas vägivallatsevad venemeelsed äärmuslased, on palju inimohvreid. President Toomas Hendrik Ilves ütles 4. mail Riias peetud kõnes, et Venemaa tekitatud ja õhutatud Ukraina kriisiga seisab silmitsi mitte ainult Ida-Euroopa, vaid kogu läänemaailm ega oska sellele reageerida.
Loodetavasti leitakse siiski adekvaatseid vahendeid ja võimalusi Moskva taltsutamiseks, nii et 70 aasta tagune legendaarne ja traagiline D-Day enam kunagi ei korduks.
Elle Puusaag
