Telli Menüü

Damoklese mõõk taas Kanada kohal?

4. septembril toimusid Québecis laialdast tähelepanu äratanud provintsivalimised. Üheksa-aastase staažiga liberaalist peaministri Jean Charest' lootus need võita, kukkus läbi. Alandavaimaks kogemuseks oli talle ehk põrumine oma valimisringkonnas Sherbrooke'is. Nüüd tuleb tal loobuda peaministri-, parteijuhi- ja parlamendikohast.

Kuid ka võidukaks osutunud Pauline Marois' (63) juhitav separatistlik Parti Québécois (PQ) valimistulemus jäi oodatust tagasihoidlikumaks – 54 kohta 125-kohalises parlamendis ja 32%-line valijate toetus pole piisav enamusvalitsuse moodustamiseks. Selleks vajanuks Marois 63 kohta.
Damoklese mõõk - www.wikipedia.org

Teisalt ei saa liberaalide kaotust just hävitavaks pidada, sest koguti ju 31% hääli ja 50 parlamendikohta. Kolmandaks jäi uus partei Coalition Avenir Québec François Legault' juhtimisel 19 kohaga (27,05%). Kaks mandaati sai Québec Solidaire.

PQ valimisvõit käivitas meedias elava arutelu järjekordse iseseisvusreferendumi võimaluse üle, mis aitaks PQ-l ehk tähelepanu kõrvale juhtida provintsi tõsistelt probleemidelt (korruptsioon, hiigelvõlg, töötus, üliõpilaste rahulolematus jm). Nii ripub siis Kanada kohal Damoklese mõõgana taas riigi lõhenemise ebamäärane oht. Et separatismi idee ei köida kõiki valijaid, selgus valimistepäeval aset leidnud vahejuhtumist Montrealis, kui Pauline Marois' võidukõne katkestas saali sissepääsu juures tulistanud Richard Henry Bain, kes tegi seda oma sõnul anglofoonide äratamiseks. Iroonilisel kombel leidis see traagiline sündmus aset pärast Marois' sõnu: „Quebecist saab iseseisev riik!” Üks inimene sai surma ja teine raskelt vigastada. Milline mõttetu vägivallaakt!

Mäletatavasti lükati 1980. ja 1995. a toimunud referendumitel iseseisvumise algatus tagasi. Hiljutiste arvamusküsitluste põhjal on rahva huvi Kanadast eraldumise vastu leige – vaid 30–40% quebeclasi pooldab seda. Uuel peaministril pole volitustki referendumi korraldamiseks ilma parlamendi heakskiiduta. Marois'il tuleb oma poliitilistes unistustes ka arvestada reaalsusega ehk liberaalide suure osakaaluga parlamendis, kes tema kavatsusi ei toeta. Pealegi on referendumi läbiviimine kulukas ettvõtmine ja nõuab pikaajalisi ettevalmistusi. Nii töötab aeg siin keskvalitsuse ja ülejäänud Kanada kasuks.

Marois teatas enne valimisi, et ta esitab ta Kanada peaministrile Stephen Harperile mitmeid nõudmisi ning lubas samas tunduvalt karmistada keelepoliitikat. Tema marurahvuslikud ideed tekitavad kõhedust. Kas ta küsib nende ambitsioonide elluviimiseks keskvalitsuselt ka raha? Peaminister Harper väljendas telefonikõnes Mme Marois'iga valmisolekut teha koostööd Québeci uue valitsusega majanduse ja tööhõive valdkonnas, kuid soovitas mitte taaskäivitada viljatuid konstitutsioonilisi vaidlusi.

Kuhu PQ eesotsas oma juhi ja vähemusvalitsusega Kanada viib, ei oska keegi öelda; või kui kaua see valitsus püsib. Tuleb nõustuda Toronto Star'i 5. sept. juhtkirjaga, kus seisab, et äsjased Québeci valimised pole mitte eriti hea uudis Kanadale. Aga oleks ju võinud hulleminigi minna!

Elle Puusaag

Loe edasi