Mare Kitsnik: Kust sul tuli idee selliseid lihtsas eesti keeles uudiseid tegema hakata?
Lea Kreinin: Olen päris pikalt õpetanud eesti keelt võõrkeelena välisülikoolides ning viimastel aastatel ka Eestis. Mu õpilased on kurtnud, et uudiste keelest on väga raske aru saada – neis kasutatakse keerulisi väljendeid ja lauseehitust. Lihtsas keeles uudiste kirjutamise idee on mul olnud juba rohkem kui kümme aastat. Olen ise õppinud mitmeid võõrkeeli, lugedes lihtsas keeles raamatuid ja uudiseid. Näiteks rootsi keele õppijaid aitab 8sidor.se, kus on lisaks uudiste lugemisele võimalik neid ka kuulata. Olen sageli imestanud, miks sellist asja Eestis juba tehtud pole. Siia tuleb elama üha rohkem ja rohkem välismaalasi – kus nad peavad siis eesti keelt õppima ja harjutama? Hea küll, nad käivad kursustel, aga seejärel?
MK: Olen sinuga väga nõus. Iga uue keele omandamiseks on vaja saada palju keelelist sisendit ehk võimalust seda keelt kuulda ja lugeda rohkem kui keelekursuste maht seda võimaldab. See, mida kuulatakse või loetakse, peaks olema ka võimalikult autentne (ehk päriseluline), huvitav ja keeleõppijale jõukohane. A-tasemel ehk algajail keeleomandajail on aga raske leida endale sobivaid tekste, sest üldjuhul jäävad autentsed tekstid neile liiga keeruliseks. Seetõttu vajavad nad spetsiaalselt neile kirjutatud tekste lisaks. Eestis on siiani ilmunud vaid kaks A2-tasemele koostatud juturaamatut. „Meie elu“ valmis minu juhendatud tudengite magistritööna ning sinu loodud „Margus, kass ja õunamoos“, mille sa kirjutasid kohanemisprogrammi õppurite jaoks. Saan aru, et Easy uudised on samuti mõeldud A-tasemel keeleoskajaile?
LK: Olen üritanud uudised kirjutada võimalikult lihtsad, et ka mõni terasem päris algaja keeleõppija (A1 tase) neist aru saaks. Keerulisemad sõnad tekstis on esitatud hüperlingina, mis viivad Sõnaveebi vastava kirje juurde. Seal on enamasti olemas vene-, ukraina- ja prantsuskeelsed tõlked ning eestikeelsed näitelaused. Sõnaveebist saab kätte ka selle sõna algvormi, paljudel juhtudel on Keeleõppija Sõnaveebis ka audiofail selle sõna hääldusega ja mõnikord isegi pilt. Need, kes eesti keeles juba kogenumad, võivad uudiseid lugeda ka ilma linkidele klikkimata. Uudiste lugejaskonna hulgas võiksid olla ka need erivajadusega inimesed, kellel on raskusi kirjalikust tekstist arusaamisega. Uudiseid saavad keeleõppijad kodus iseseisvalt lugeda, kuid neid võib kasutada ka keeletunnis.
MK: Mulle meeldis ka su uudiste valik: lõppes suveaeg, Eesti ehitab uut tuuleparki, Hollywoodi õudusfilmi võtted Eestis, mida teha suure inflatsiooniga, elektriautod sõidavad Eestis varsti ilma juhita jne. Tõhusaks keele omandamiseks peavad loetavad tekstid olema kindlasti lugejale huvitavad - sellised, mida ta loeks vabatahtlikult ka oma emakeeles. Kui õppijaid sunnitakse lugema neile igavaid ja ebaolulisi tekste, töötleb nende aju seda materjali pealiskaudselt ja sellest pole keeleõppeks eriti kasu. Igapäevaseid uudiseid on aga ju väga palju. Kuidas sa nende hulgast valiku teed?
LK: Igast materjalist ei saa algajatele sobivat uudist teha. Kas on sõnavara liiga spetsiifiline või ei saa seda lihtsas keeles öelda. Mõni uudis tundub ka suhteliselt igav ja välismaalt Eestisse elama tulnute jaoks võib-olla mitte nii väga aktuaalne. Üritan kajastada Eestis toimuvat – jagada praktilist infot, tutvustada üritusi ja festivale, meie maa kombeid ja kultuuri.
Mulle endale meeldis väga kirjutada uudist õpetajate päevast – olen ju ise ka õpetaja. Sageli on sellise uudise tegemisel vaja lisada taustainfot (kuidas on teistes riikides, mis on mis ja kes on kes jm). Väga toredad uudised on ka need, mis tutvustavad mingit kommet või tähtpäeva. Sisserändajatega suheldes on selgunud, et nad tahaksid rohkem infot meie kommete ja pühade kohta.
MK: Lihtsas keeles uudiste kirjutamine võib esmapilgul tunduda kerge. Olen ka ise kogenud, et algajatele tekstide koostamist peetakse lihtsaks. Näiteks koostas minu juhendatud tudeng magistritööna A1-taseme kuulamistekstide kogumiku ja arvas alguses samuti, et tegemist on suhteliselt lihtsa tööga. Materjali luues koges ta aga, kui keeruline on kirjutada algajatele tekste nii, et need oleksid neile jõukohased, kuid ei muutuks primitiivseks ja ebaloomulikuks. Tekste ei tohi muuta ka ülearu lihtsaks, sest keeleõppijad on võimelised aru saama paljudest sõnadest ja grammatilistest vormidest, mida nad ise veel kasutada ei oska. Aga ikkagi - kuidas sina neid uudiseid koostad ning mida selle juures arvestad? Kas ajakirjanikud võiksid ka ise selliseid uudiseid kirjutada?
LK: Esmapilgul tundub see tõesti väga lihtne, aga tegelikult on lihtsas keeles suhteliselt raske kirjutada. Mulle tundub vahel, et Eesti ajakirjanikud võistlevad üksteisega selles, kes suudab kõige keerulisemaid lauseid koostada. Eesti keeles kasutatakse näiteks palju umbisikulist tegumoodi (on hakatud, ei ole jõutud), modaaltarindeid (peavad kahekordistama), igasugu arhailisi (avitama) ja slängisõnu (plekkima, kümpa), rahvalikke väljendeid ja ütlusi. Aga eesti keele kui teise keele õppijale on kõik see keeruline. Eks need tuleb ka ükskord ära õppida, aga me peame keeleõppijate motivatsiooni hoidma sellega, et keel oleks talle jõukohane. Seetõttu olen üritanud öelda asju võimalikult lihtsate sõnadega, kasutada lihtsaid grammatilisi struktuure – põhiliselt olevikku, lühikesi lauseid, lihtsat sõnajärge. Vahel panen tekstidesse paralleeelselt eestikeelsetega ka võõrsõnu (nt struktuurifond=tõukefond, roll=osa), eeldades, et võõrsõnad on välismaalastele kergemini mõistetavad. Aga see ei pruugi sugugi alati nii olla. Lihtsate uudiste koostamiseks on tingimata vajalik kogemus ja hea keeletasemete tunnetamine.
MK: Olen väga nõus. Lihtsas keeles uudised peavad olema hästi kirjutatud, et neist lugejaile kasu ja rõõmu oleks. Kas sa oled kursis, kuidas need uudised on levima hakanud ning kuidas on lugejad need seni vastu võtnud? Ning viimane, aga väga oluline küsimus - kas on kindel, et need uudised jäävad pidevalt ilmuma?
LK: Hetkel ilmuvad lihtsas keeles uudised Eesti.life veebilehel. See on (AMIF toetusega) lühiajaline projekt ingliskeelse infolehe loomiseks uus-sisserändajatele. Jagasin Easy uudiste linki Facebookis paaris keeleõppijate ja -õpetajate grupis ning kohe hakkas palju laike tulema... Olen ka saanud kolleegidelt kiitvaid-tänavaid e-maile. See näitab, et asi on vajalik. Kasutajaid on ka palju. Veebilehe Eesti.life statistika näitab seda kenasti. Minu eesmärk neid kirjutama hakates oli pakkuda eelkõige lugemiselamust ja kommentaarid nagu „Lõpuks ometi saan ma uudistest aru!“ näitavad, et olen õigel teel.
Projekt lõpeb 2022. aasta lõpus. Uudised jäävad veebilehele alles, neid saab endiselt lugeda. Kuid ma väga loodan, et ehk saab kuskilt lisarahastust, et asja elus hoida. Olen avatud koostööle.
Eestikeelsed easy-uudised on leitavad: https://eesti.life/easy-uudised/
