Kolumnist Barrie McKenna kirjutab (G&M, 11.12.), kuidas Kanada elu üks tähendusrikas sümbol – et postiljon poetab kirjad uksepilust otse tuppa – jääb nüüd minevikku. Umbes niisamuti, nagu kunagine piima kojutoomise komme on vajunud kaugesse ajalukku.
Põhjuseks on muidugi internet-ajastu võidukäik. Kui ilmastikuolud pole siiani takistanud postisaadetiste kättetoimetamist, siis internet ja e-mail on sellega hakkama saanud. Arvete maksmine, pangadus, äri, suhtlemine, kaupade ostmine ja muu on nüüdseks „kolinud” peamiselt internetti või sotsiaalmeediasse. Noortel inimestel pole enam aega kaartide, kirjade ega tšekkide kirjutamiseks. Ja miks nad peaksidki, kui seda kõike saab lihtsamalt ja tasuta teha? Elektrooniline asjaajamine on funktsionaalne ning üha lihtsustumas. Ajalehe The Globe and Mail kolumnist Rob Carrick on veendunud, et internet toimib CP-st tõhusamalt ja odavamalt, sest pole ju vaja maksta margiraha. Tema arvates on postiteenindus tänapäeval sama aegunud kui omaaegsed telerid jänesekõrvu meenutavate toa-antennidega.
Mount Allison Ülikooli president Robert Campbell, kes oli 2008. a CP üks nõustaja, leiab, et olukord, kus terve armee postiljone kõmbib Kanada linnade tänavatel edasi-tagasi, kandes üha vähem posti laiali, on praegusel internetiajastul absurdne. Seistes silmitsi töömahu ehk kirjade hulga märgatava vähenemise ja CP pensionifondi rahastamise raskustega, viiakse postisüsteemi sisse nüüd drastilisi muudatusi, kuna vastasel korral võib CP ekspertide hinnangutel kaotada 2020. aastaks koguni miljard dollarit!
Nii tõuseb siis 31. märtsist 2014 tavakirja postmargi hind enam kui kolmandiku võrra – 63 sendilt 85-le. (USA-s maksab selline kirjamark vaid 49 senti.) 5 miljonil Kanada perekonnal tuleb aga harjuda sellega, et posti järele tuleb endal minna. Selliseid ühiseid, kompaktseid postkaste paigutatakse järgmise viie aasta jooksul tänavanurkadele või mujale. Isiklike kogemuste põhjal võin kinnitada, et ega see väga hull polegi. Lühike jalutuskäik postkastideni ja tagasi kulub marjaks ära. Iseasi muidugi, kui on tegemist vanuri, haige või tervisepuuetega inimesega. Plaanitakse ka vähendada postitöötajate arvu 6000-8000 võrra, osa neist siirdub pensionile.
Kõnealuste meetmete ja muudatuste tulemusena loodab CP säästa $700-900 miljonit, mis aga nende pressiesindaja Jon Hamiltoni arvates ei taasta veel korporatsiooni rahalist tervist. Küll aga võib sellest abi olla $6,5-miljardilise puudujäägiga heitlevale CP pensionifondile. See on pikka aega olnud okkaline probleem föderaalvalitsuse jaoks, kelle poole CP pöördub alatasa oma abipalvetega.
CP endine ülem Michael Warren nimetab kõnealust plaani riskantseks strateegiaks, mis ei pruugi end õigustada. Transpordiminister Lisa Raitt keeldus uut süsteemi kommenteerimast, kuid kiitis seda oma avalduses valitsuse nimel, rõhutades, et postiteenindusel on kohustus ise omadega toime tulla. Ta lisas, et selle rakendamise ja moderniseerimise eesmärgiks on kaitsta maksumaksjaid. Üsnagi ebaloogiline mõtteavaldus, sest vaevalt rõõmustab või kaitseb selle paketi ellurakendamine Vahtralehemaa maksumaksjaid. Pigem ikka vastupidi.
Opositsioonipoliitikud olid varmad märkama-märkima, et (Five-point Action Plan) avalikustati just päev pärast parlamendi sügishooaja tegevuse lõppu, millega neilt elimineeriti arupärimise võimalused. Oli see tõesti juhus? Liberaalse Partei juht Justin Trudeau kritiseeris CP plaani; postitöötajate ametiühingu juht Denis Lemelin tituleeris selle lühinägelikuks ja tobedaks.
Aastatel 2008-2012 vähenes kiriposti hulk Kanadas 23,6%, kuid adressaatide hulk kasvas igal aastal 150.000 võrra. Küllap oleme ka märganud, et meie postkastidesse paigutatava rämpsposti hulk kasvab iga nädalaga. Raske uskuda, et seda sinna tasuta toimetatakse. Seoses internetikaubanduse hüppelise arenguga on tõusnud ka märgatavalt pakkide hulk. Sellest kõigest eelistab CP muidugi vaikida.
Kanada postisüsteemil on pikk ajalugu. Sellele pani aluse Ühendriikide president Benjamin Franklin 1753. On selge, et aastatega muutub kõik, ka postiteenindus. Plaanitavad muudatused tekitavad aga ebamugavusi klientidele. Paljud kanadalased kasutavad ju siiani traditsioonilist arvete maksmise meetodit (tšekkidega) ja peavad elektroonilist maksesüsteemi vastuvõtmatuks. Kuigi CP tulu osutub ehk kõnealuste abinõude käivitamisega lähiperspektiivis positiivseks, võib see ajapikku anda vastupidist efekti, sest posti kogus väheneb veelgi ja elektronpost kogub järjest rohkem populaarsust.
Kolumnist Andrew Coyne kirjutab ajalehes National Post (11.12), et uus postisüsteem demonstreerib selgelt CP monopoolset seisundit, mis välistab igasuguse konkurentsi. Coyne ennustab, et pole kaugel aeg, mil kirja kättetoimetamise kui erandliku privileegi eest hakatakse nõudma võib-olla koguni 5 dollarit.
Kahjuks ja kurvastavalt on uus postisüsteem löögiks ka etnilistele väljaannetele, tõstes nende postikulu veelgi kõrgemale.
Elle Puusaag
