„Ühel mootori seisu ajal, videviku eel, toimus meie „Triina“ tekil väike aktus. Ergutust selleks andis mõnele sõnavõtjale Estonia solist Eedo Karrisoo, kel enne äratulekut oli korda läinud teatud laost välja võtta üks ilus kollektsioon seda, mida te ise võite aimata. Seda hinnatavat eliksiiri jagas ta laeval heldelt, olles enese kasuks aga väga tagasihoidlik. Kõnedega esinesid kapteni kajuti katuselt laeva ninast Gailit, Mälk, Juhan Aavik ja kolonel Leithammel. Rahvas tundis end vabal merel juba võrdlemisi ohutuna, mis ka väljendus kõnelejate patriootilistes sõnavõttudes. Hoogu sattununa võttis Mälk isegi kaks korda sõna. Aktuse lõpul üks väike tüdruk meie pealtkuulajate seast deklameeris peast ühe Koidula luuletuse ja Underi „Sõduri ema“. Ja siis laulsime hümni, vabalt, valjult ning südamest.“
„Eduard Tubin oli väga võimekas ja produktiivne komponist. Räägiti, et ta Rootsi jõudes armastanud Neglinge laagris üksinda metsas jalutada, koju jõudes kirjutanud sisekõrvas kujuteldud pala orkestri partituuri. Milline võime! Ta on kindlasti Eesti üks suurimaid heliloojaid, kelle nime võime kirjutada suurte kuldsete tähtedega,“ räägib Mai Raud-Pähn.
Kui tema rikkalikust loometöö pagasist midagi Rootsi Eestlaste Liidu poolt esile tõsta, siis tänaksime teda rootsieestlaste poolt koorilaulu traditsiooni edasikandmise eest paguluses ning tema meeskooride laulude eest, mis elavad edasi, kuniks leidub lauljaid.
Eesti Vabariigi aastapäevade pühitsemistel ja Eesti üldlaulupidudel Rootsis on olnud tähtis roll eestluse alalhoidmisel. Meie kultuuriarhiivis on temast ja Stockholmi Eesti Meeskoorist fotosid, kavalehti ja raamatuid, kus seisab tema nimi ja moto: „Sinule alati kodumaa kostku vabade meeste laul!“
* 23. veebruaril 1946 seisab Eduard Tubin Omakultuuri õhtul 50-mehelise Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskoori (Stockholmi Eesti Meeskoori eelkäija) ees ja juhatab K.A. Hermanni ,,Isamaa ilu hoieldes“.
* Harald Perteni foto Eesti Vabariigi 29. aastapäeva aktuselt Stockholmi Kontserdimajas 23.02.1947. Saal on pilgeni rahvast täis. Meeskoori ees seisab Eduard Tubin uhkelt dirigendi puldis.
* 26.-27. juunil 1948 toimub Stockholmis esimene üldlaulupidu Rootsis. Eduard Tubin seisab Skansenis Sollideni laval 113 mehe ees ja meeskoorid laulavad tema juhendamisel Kunileidi „Sind surmani“, A. Kapp „Mu süda“, tema enda „Karjase laulu“, E. Aav „Humal“, Türnpu „Mull lapsepõlves rääkis“, Ernesaksa „Hakkame mehed minema“.
* II laulupeol 1954 esitatakse Eduard Tubina juhatamisel Lüdigi „Põlismetsa järv“, tema enda poolt meeskoorile seatud eestlaste laul Siberi orjalaagrites „Kaugel näen kodumaad“, J. Simmi „Mulgimaale“ ning A. Kappi „See on Eesti laul“.
* III Rootsi eestlaste laulupeol 1958 esitati tema juhatamisel Kunileidi „Sind surmani“, Saebelmani „Su priiust olid matnud“, Läte „Koju“, Aaviku „Isamaale“, Vettiku „Kuu“, Nerepi „Mehed“ ja lõpetuseks tema enda „Muhu tants“.
* 1976.a. tähistati Eduard Tubina ja Enn Võrgu 70.a. sünnipäeva Stockholmi Eesti Meeskoori 97. kontserdiga. Kavast leiame tema loomingust „Muhu tants“, „Sõmeralt Sõrmikule“, „Kui tume veel kauaks“, „Igatsus“, „Õhtulaul“, „Karjase laul“, „Kaks saarlast“.
* 5. veebruaril 1977 toimub Nacka muusikagümnaasiumi aulas Stockholmi Eesti Meeskoori 100. kontsert. Esimest osa juhatab Rein Tubin, teist osa Eduard Tubin. Lauldakse Kreeki, Tormist ja lõpetuseks „Kaks saarlast“.
„Võttis aega, kuni rootslased teda märkasid. 5. sümfoonia esiettekanne oli Kontserthoone suures saalis. Meie pagulaskonna kontsertidel esitati Tubina klaveri- ja viiulipalu ning laule väga sageli. Oli siin ju päris häid interpreete, nagu Olav Roots klaveril, Celia Uhke-Aumere ja Alfred Pisuke viiulil, Els Vaarman lauljatarina. Saatjana esinesid enamasti Hilma Nerep-Mossin ja Harri Kiisk. Alfred Pisuke armastas Tubina eesti rahvalaulu-ainelisi lugusid ette kanda, nagu „Külakarjase sarvelugu“,“ meenutab Mai Raud-Pähn.
Erika Tubinist leidsime kultuuriarhiivist vaid kaks fotot. Mai Raud Pähn kirjeldab Erikat nii: „Ta oli endine baleriin, väga kaunis väike daam. Prouaga olime kunagi osalised ühes näidendis.“ Teame, et ta kirjutas Tubina balleti „Kratt“ libreto, ta oli õppinud klaverit, tantsimist ja näitlemist…
Artur Adson kirjutab aastal 1951: „Meil vanadel on kõigi mõtete ja ja püüdluste tipuks tagasipöördumine Kodumaale. Seda igatsust ei unusta me päevakski. See on meie loojakul jäänud elumõtteks. Ja kui see ära võetakse, siis on väga raske, siis ei teagi enam, milleks elada.“
Nüüd pöördutegi igaveseks tagasi Kodumaale. Head teed!
ROOTSI EESTLASTE LIIT
(võrgulehelt sverigeesterna.se)
Ärasaatmistseremoonia Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistul toimus 4. juunil 2018. Rootsi Eestlaste Liidu poolt võttis sõna Sirle Sööt, Rootsi Kuninglikust Muusikaakadeemiast Fredrik Wetterqvist, Gehrmans Musikförlag AB-st Gunnar Helgesson ning Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Kristel Engman.
Mälestustseremoonia Tallinna Metsakalmistul toimub 18. juunil 2018 kell 13.00.
Eduard Tubina mälestuskontsert Estonia kontserdisaalis toimub 19. juunil kell 13.00.
