Euroopa kuurortlinnades tegutsesid suveorkestrid juba 19. saj lõpus. Nii ka Pärnus. Suvemuusikaorkestrit on seal dirigeerinud Gustav David, Nikolai Goldschmidt, Priit Nigula, Mihkel Lüdig, Juhan Aavik ja Voldemar Taggo. Pärast Teist maailmasõda jäi sümfooniline suvemuusika aastateks soiku. Suvemuusika traditsioon taastati Ilmar Tõnissoni eestvedamisel alles 1960. Esimesi kontserte dirigeeris Vanemuise dirigent Jaan Hargel, aastatel 1961-1974 juhatas Pärnu suvemuusikaorkestrit Ilmar Tõnisson. Suveorkestri kontsertmeistrina jätkas legendaarne Hugo Schüts, kes oli ka solistina esinenud juba enne sõda. Paralleelselt suveorkestriga kutsus Tõnisson ellu Pärnu KEKi kammerorkestri, millega anti kontserte aastaringselt ja käidi esinemas ka väljaspool Eestit. Menukad kontserdid toimusid Kanadaski.
Praegune Pärnu suvine muusikapidu oleks sellel tasemel mõeldamatu, kui linnapea Einar Kelderi ajal poleks Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe ellu viinud pärnakate ammuse unistuse ehitada Pärnusse kontserdisaal. Just Pärnu Kontserdimajas toimuvad Järvi Akadeemia dirigentide meistrikursused ja orkestripillide õpitoad. Siin teevad noored dirigendid ka orkestriga proove. Publiku ette tuuakse õpitubades saavutatud tulemus. Suvefestivali meeleolukamad kontserdid on need, kus Neeme Järvi koos oma dirigeerimiskursuslastega ühel kontserdil orkestrit juhatab. Kontsert „10 dirigenti ja kaunis klassika” toimus seekord küll ilma maestro Järvita, aga sellegipoolest oli see üks vägagi „särisev” kontsert. Publikult sai seekord suurima aplausi noor eesti tšellist Theodor Sink, kes soleeris Haydni tšellokontserdis D-duur. Missugune meisterlikkus ja jäägitu andumine muusikale! Neeme Järvi astus orkestri ette Järvi Akadeemia lõppkontserdil, dirigeerides Sibeliuse orkestriteost Andante Festivo. Sellel kontserdil soleeris klassikatäht Sten Heinoja, kelle suurepärases esituses sai nautida Rahmaninovi Teist klaverikontserti.
14. juuli kontserdile oli viimasel hetkel kohale tulnud muusikasõpradel aga võimatu piletit saada. Puupüsti saali ees esines Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel, soleeris viiuldaja Viktoria Mullova. Tšaikovski ja Sibeliuse konkursside laureaat Mullova põgenes läände 1983. a ühe soome diplomaadi auto pakiruumis pärast ülimenukaid kontserte Helsingis. Sellest sahistati muusikute kuluaarides Eestiski. Raske oletada, mis temast saanud oleks, kui see riskantne „operatsioon” poleks õnnestunud. Aga kõik läks õnneks ja nii on ta esinenud maailma parimate orkestritega. Näha ja kuulata teda Pärnu Kontserdimajas tõestab veelgi, kui kõrgelt hinnatud on Pärnu muusikafestival maailma tippmuusikute seas. Eriliseks tõmbenumbriks on muidugi Paavo Järvi, kelle käe all on sündinud imeline Eesti Festivaliorkester.
Ka Paavo Järvi ise tunneb festivaliorkestrist suurt rõõmu: „Sellest kollektiivist on kujunenud üks parimaid orkestreid, mida ma olen juhatanud ning võimalus esindada selle koosseisuga Eestit 2017. ja 2018. a rahvusvahelistel lavadel on suurepärane võimalus näidata maailmale eesti kultuuri, heliloojate ja muusikute kõrget taset,” kirjutab Paavo Järvi festivali bukleti avasõnadeks. Eesti Festivaliorkestri kontsertmeister on Florian Donderer, kes on ka Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie kontsertmeister. Euroopa tipporkestrite muusikute kõrval mängivad Festivaliorkestris eesti muusikud nii kodu-Eestist kui välismaalt. Näiteks viiuliterühmas mängivad ERSO kontsertmeister Triin Ruubel, Katariina Maria Kits, Miina Järvi, Marike Kruup, Mikk Murdvee, Hanna-Liis Nahkur, Mari Poll, Linda-Anette Suss jt. Just keelpillimängijatel tuli üles astuda Pärnu muusikafestivali kõige kurvemal sündmusel – Tõnu Reimanni mälestuskontserdil Eliisabeti kirikus. Tõnu Reimann oli Haapsalu festivali „Viiulimängud” kunstiline juht ja keelpillikursuste juhendaja. Need Reimanni keelpillikursused liideti 2009. a Leigol toimunud Järvi Akadeemiaga. Just Leigol sündis idee tuua kogu üritus Pärnusse, kus Järvi Akadeemia õpitubade ümber sündis ka suvine festival. Mälestuskontserdil esinesid Tõnu Reimanni õpilased koos Mari Järvi, Marius Järvi, Teet Järvi ja Arvo Leiburiga. Kuna muusikud mängisid Eliisabeti kiriku rõdul, siis jäi kogu kontserdist veidi taevalik mulje, andes võimaluse omaette mõtisklemiseks. Haruldaselt kaunis kontsert!
Lõpetuseks tsiteerigem tunnustatud briti muusikakriitikut David Nice'i: „Paavo Järvi juhtimisel toimuv nädalapikkune muusikafestival idüllilises mereäärses Pärnus sümboliseerib selle riigi tugevaid kultuurisidemeid ülejäänud Euroopa paremikuga”. Jääb vaid loota, et Eesti Festivaliorkester ka Euroopas sama hästi vastu võetakse kui Eestis.
Sirje Vihma-Normet
