Eesti hetked – Ka nii võib

Eestlastele kui luterlastele ei pea seletama, mida tähendab advendiaeg. Põhja-Ameerika lastele on viimastel aastatel saanud sõna advent tuttavaks liitsõna advendikalender osana, olgugi et üldjuhul väga erinevalt tolle algsest sisust ja vormist. Advendikalendrist on saanud järjekordne massitoode, millega raha teenida, kui trükkida kalendritele lastele tuttavad filmi- või mänguasjategelaste näod. Seda ka Eestis. Ega pääsu pole, aga ostma ei pea.

Et pühadeootus algab 1. advendil, paistab sellest, et Eestis hakkavad ilmuma just sel pühapäeval akendele kolmnurksed elektriküünlad, mis levisid Soome ja Rootsi eeskujul taasiseseisvumise algaastail. Rootsis on ammu riputatud akendele (ja siiamaani) ka paberist tähti, millel põleb sees elektripirn; komme, mida seal elanud eesti pagulased omaks võtsid ning edasi teistele maadelegi viisid. Sellest võib järeldada, et osad Saksamaal elanud eestlased viisid ka Adventskranzi kombe üle suure lombi.