Matkaja jätkab: „Nädalavahetuseti võib raba rahvast täis olla nagu laulupeol. Aga selline vaikus oli… Räätsad olid matkajuhi poolt. Piparmünditee ja mesi samuti.“ Mõningad plasträätsad sobivat nii suvel kui talvel kasutamiseks, kuid näiteks talvel, kui lumel on jääkoorik, on olulised räätsa all olevad „kihvad ja naelakesed“ (naastud), mis haakuvad ega lase libiseda. On ka metallraamiga räätsad, mis on kerged ega sahise ja klõbise nii palju kui plastikust, kuid need ei sobivat rappa: „Nende külgedel olevad nn saed on head igasse lume tüüpi, kuid turvast lõhuvad jubedalt,“ jagab asjatundja.
Teatud räätsamudelitel on olemas ka pikendused, mis võimaldavad paremini kõndida pehmes sügavas lumes või taluda seljakoti raskust. Ehk – kui rääts ihkab suusaks sirguda!
Matkafoorumis ehk interneti jututoas mainiti ka „torpasid“. (Seda sõna EKSS-is pole.) Otsisin pilti ja selgus, et need on teisisõnu säärekaitsed (ingl. <i>gaitors</i>) ehk säärised (pahkluust põlveni ulatuv torukujuline säärekate). Neil on kumm, mis käib talla alt läbi või mõni muugi kinnitus ning on vetthülgavad ja hingavad.
<b>Rappa jooksma/minema<b> – ebaõnnestuma, nurjuma, luhtuma. Näiteid: Meie jutt jookseb alati rappa. Noore õpetaja esimene tund läks täiesti rappa. Olen oma eluga rappa läinud. Hakkas puterdama ja läks oma jutuga lõpuks päris rappa.
Läks omadega rappa – sattus ummikusse, ei saanud hakkama.
Sellised väljendid on tekkinud kujutledes inimesi, kellel POLE räätsasid ehk vajuvad raba turbakihtidesse või lausa laukasse (<i>bog pond</i>). Laugas – „älvestest tekkinud harilikult pruuniveeline väike sooveekogu.“ Aga älves? See on märg lohk rabas, millest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas. (Kinnikasvanud älved, mudaälves.) Need on salakavalad. Üks tore sõna veel lõppu: „Soojärvedes tekib surnud taimedest ja rauasooladest turbamuda ehk DÜÜ.“
Riina Kindlam, Tallinn