See võiks tunduda loogiline, aga loogika ja Eurovisioon ei käi ühte jalga. Viimati kõlas Eurovisiooni suurel laval eesti keel 11 aastat tagasi (2013), kui Birgit laulis „Kui uus saab alguse“.
See ei tähenda, et eestikeelsed laulud ei püriks just seda rada pidi Euroopa püünele. Igal aastal on Eesti oma lauluvõistlusel ,,EESTI LAUL“ ülihäid ja populaarseid emakeelseid laule, ent suurele võistlusele jõuab lõppude lõpuks vaid üksainus. (Häid laule saavad kõik aga kokku mõnusa sületäie!) Hinnatakse laulu lauluna, kuigi ilmselt on ka arvatud ja hääletamisi mõjutanud suhtumine: „mida eurooplased meie eestikeelsest laulust (ikka) arvavad?“ Vastuseks on – „täpselt seda sama, mida igasugusest mõjuvast laulust – et seda on mõnus kuulata!“
Mina olen isiklikult läbi aastate pöialt hoidnud paljudele vaimukatele ja omanäolistele, julge „kiiksuga“ eestikeelsetele lauludele, mis „Eesti laulu“ võistluselt edasi meid esindama ehk EUROsõelale ei jõudnud. Meenuvad Winny Puhhi „Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti“ (Eesti laul 2013), Redeli „Tartu“ (Eesti laul 2021) ja läinud kevade Meelik („Tuju“, Eesti laul 2023). Eriilmelisena on jäänud hinge ja meelde ka Neiokõstõ võrokeelne laul „Tii“, mis esindaski Eestit Eurovisioonil aastal 2004.
Aga teame, et maitse üle ei vaielda. Eriti noorte (valdavalt teismelistest neidudest) fännide ehk nende omaga, kes pingsalt kaasa elavad ja (kõige enam) hääletada viitsivad.
Teised keeled peale anglo
Eurovision Song Contest alustas aastal 1956. Esialgu ei valitsenud laulude keelte suhtes piiranguid, kuid 1965-1973 hakkas kehtima nõue, et võistluslaul tuleb esitada riigi ühes ametlikus keeles. Aastatel 73-76 oli taas nõnda, et laula, millises keeles soovid. Just nimelt selles ajavahemikus, a. 1974, võidutses Rootsi ABBA „Waterloo“. Aastal 1977 hakkas jällegi kehtima laulude suhtes iga riigi oma keele nõue ja seda aastani 1998. Iseseisvunud Eesti hakkas just neil aastail osalema ning aastatel 1993 kuni 1998 osales neljal korral nelja eestikeelse lauluga millest Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna esitatud ,,Kaelakee hääl“ (1998) jõudis Eurovisiooni finaalis ülikõrgele viiendale kohale.
Järjekindlatest osalejariikidest on Prantsusmaa, Itaalia ja Malta Eurovisiooni võistluslaulud olnud eranditult oma riigi keeltes. Sama kehtib vähem osalenud Andorra ja Luxembourgi puhul.
Muukeelsed ehk mitte oma riigikeelseid laule (s.t. mitte ingliskeelseid) on igal aastal Eurovisioonil vähemuses, kuid neid on, tihti isegi pool ja pool. Järjekindlatest osalejariikidest on Prantsusmaa, Itaalia ja Malta Eurovisiooni võistluslaulud olnud eranditult oma riigi keeltes. Sama kehtib vähem osalenud Andorra ja Luxembourgi puhul.
Milline on olnud mitteingliskeelsete laulude edu Eurovisioonil? Aastast 1999, kui riigikeelte kasutamise nõuded eemaldati, on võitnud kõigest neli mitteinglisekeelset laulu: Serbia „Molitva“ a. 2007 (Marija Šerifović), Portugali „Amar pelos dois“ a. 2017 (Salvador Sobral), Itaalia „Zitti e buoni“ (Måneskin) a. 2021 ja Ukraina „Stefania“ a. 2022 (Kalush Orchestra). Tasapisi hübriidse keeltemängulisuse poole liikusid ka Ukraina võidulaulud aastal 2004 (Ruslana, inglise ja ukraina keeltes) ja 2016 (Jamala „1944“, inglise ja krimmitatari keeltes).
Keelte kombineerimisi on proovinud ka eestlased: 2008 a. esitas Kreisiraadio paroodiameelse laulu „Leto svet“, mis oli serbia, saksa ja soome keeles.
2019. a. jäi teisele kohale itaaliakeelne „Soldi“ ning esiviies / -kümnes on Itaalia laulud järjekindlalt. Ka Eesti esindaja Elina Nechayeva laulis itaalia keeles 2018. a. („La Forza“) ja saavutas 8. koha!
2020. a. koroonaepideemia tõttu Eurovisiooni lauluvõistlust ei toimunud. 2021. a. oli aga ülikõva muukeelne aasta. Måneskini itaaliakeelse võidulaulu kannul saavutas teise koha Prantsusmaa (mõistagi oma keeles) Barbara Pravi „Voilà“ ja kolmanda Šveits, ka prantsuse keeles! (Gjon's Tears „Tout l'univers“).
2022. võitis ukrainakeelne „Stefania“, kolmas koht oli hispaaniakeelne laul ning esikümnesse mahtusid veel laulud serbia- (5.), itaalia- (6.), moldova- (7.) ja portugali keeles (9)!
Läinud aastal jäi Käärija SOOMEkeelne Cha Cha Cha teiseks. Publiku hääli sai Käärija hoogne ja omapärane lugu 376 vs võitja Rootsi Loreeni traditsioonilisema ballaadi 243, mis tekitas omajagu tuska. Rootslanna ingliskeelse loo viis võiduni žürii hinnang (340 vs Käärija 150). Esikümnes oli kokkuvõtvalt peale inglise keele kuulda soome (2. koht) ja itaalia keelt (4. koht). Möödunud aastal saavutas Eestit esindav ingliskeelne laul „Bridges“ (Alika) 8. koha.
Eesti esinemised Eurovisioonil
Kokku 18 korda on Eestit esindanud ingliskeelne laul, 8 korda eestikeelne laul, 1 võro, 1 itaalia, 1 Kreisiraadio mitmekeelne segu.
Suurema huvi korral on lihtne tutvuda Eesti eurolaulude ajalooga.
Maitse üle ega ka selle üle, mis stiili või tüüpi laul kellelegi meeldib, ei vaielda. See on vast kõige keerulisem asi Eurovisiooniga – kuidas võrrelda omavahel võrreldamatuid žanreid.
Mina näiteks tahaksin küll LAULUNA (ja tegelikult inimesena) olla: vaimukas, enesekindel, eksperimenteeriv, mitmetähenduslik, omakeelne, omameelne, slängiv, räppiv, oma pilli (hiiu kandle) ja tantsuga (Veisson, „Vormsi rahvatants“)…
Tore on siiski tõdeda, et tänavune Eesti eurolaul on mitmeti meie nägu. Kes me siis oleme või võiksime olla? Mina näiteks tahaksin küll LAULUNA (ja tegelikult inimesena) olla: vaimukas, enesekindel, eksperimenteeriv, mitmetähenduslik, omakeelne, omameelne, slängiv, räppiv, oma pilli (hiiu kandle) ja tantsuga (Veisson, „Vormsi rahvatants“), kaasakiskuv ja -lauldav, julge, piire kompav, miks mitte natuke segadust tekitav (Eurovisiooni ajaloo pikim loo pealkiri!), hääldamist proovile panev (Pull-Up? Poo loop?), aga ennekõike rõõmus ja vaba (loe: pretensioonitu).
„(nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi“ laulusõnad
Me pole narkomaanid pole midagi teind. Kleidid meie seljas on prügikasti leid. Politseikroonika ja suvilas on reid. Ainus kott mis laual on roheline Lay's. (Muudetakse, kuna firma nimi. Asendatakse sõnapaariga ,,täis pandipudeleid“.) Me pole narkomaanid pole midagi teind. Kleidid meie seljas on prügikasti leid. Politseikroonika ja suvilas on reid. Vormis mehed külas mul on väga okei.
Refrään: Kuula nüüd seda. Saab huugama ära. Meid kuulda on täna. A see kott vii ära.
Ma ei tea narkootikume, limpsi tean ja siidrit. Vahet ma ei suudaks teha vitamiinil spiidil. Uuu, kuula nüüd seda. Saab huugama ära. Meid kuulda on täna. A see kott vii ära. Pilvikud ja šampinjonid – kus on teie niidid? Käivitate minu keha nagu köögipliidi.
Pardikesed väikesed, kuid moonid on nii pikad. Mõnuaineid väldime, las seda teevad rikkad. Kohal varahommikul ja kirevad kui kikkad. Ära viisid kommid mul need kurva näoga plikad.
Mõnuaineid väldime vaid sest me pole rikkad. Tarekese tagatoas on laual ainult IPA-d. Prillid on pupilli, eino pulli pärast ikka. Läbi näevad kõigest need, kes jõudnud esiritta.
Ole vait ja ma pole teind. Kuigi ümber minu aint on see tants vaid siin käind jeaa. Ole vait ja ma pole näind. Kuigi ümber minu aint on see tants vaid siin käind jeaa.
Refrään.
Telerežissöör ja -produtsent Jüri Pihel ütles R2 (Raadio 2) saates „Hommik!“, et Eesti Laulu võiduloo plussideks on loo kaasahaaravus ja silmapaistvus muude lugude hulgast ning miinusteks, et laulu esitajad ei ole noored ja ilusad (!?) ning et lool puudub kaasalauldav fraas, mis jääks kummitama. (!?)
Vaidlen vastu. Aga veenduge ise. Siin on Eurovisiooni ametlikul lehel olev tutvustus.
Eurovisiooni lauluvõistluse eelvoorud toimuvad Malmös 7. ja 9. mail, ning finaal 11. mail.
Riina Kindlam, Tallinn
