Mis tekitab raskusi eesti keele õppimisel? Kindlasti hääldus, sest see on teistsugune kui inglise keeles. Minu meelest on aga ka inglise keelt raske hääldada, sest ei ole ju kirjapilt ja hääldus samane.
Harjutamist vajavad kindlasti eesti tähestiku täpihäälikud, nagu õ, ä, ö ja ü. Sõna külm kuuldub nagu kulm, käsi nagu kasi. Pikki häälikud ei hääldata pikalt välja ja nii tulevadki huvitavad kooslused: vana lina osutub uuesti lugedes õigeks – vanalinn.
Eesti keele grammatika on erinev inglise keele reeglitest. Et paremini osata grammatikat kasutada, peab teadma sõnavara. Õpetaja Epp palub õpilastel tõlkida lauseid inglise keelde, kasutades tegusõnade eri vorme ja ajamoode. Nii saab kinnistada sõnavara kui ka grammatikat.
Täisealised keeleõppurid on hoolikad ja ettevaatlikud, et mitte vigu teha lausete moodustamisel. Nad saavad teada sõnade kõva, must, halb mitmetähenduslikkusest.
Tund nelja õpilasega möödub kiiresti. Epp jääb Tia, Kristi, Susani ja Bronweniga edasi vestlema restoranis käigust ja toitudest. Õpitud on juba mitu aastat koos Epuga ja nii hea on kõike teada saada, miks see on nii ja mitte nii nagu inglise keeles.
Soovitasin keeleõppijatel vahel vaadata ja kuulata ETV saateid, nagu ,,Hommik Anuga“, kus igal pühapäevahommikul Anu Välba intervjuud huvitavate külaliste ja esinejatega. Sekka head eestikeelset laulu ja vahel ka tantsu. Viimati esinesid Amor Trio järelkasv – noorte näitlejate trio ja etnomuusikud Greip.
Kooliblogija Eda Oja