Õhtut alustas Narva Eesti Riigigümnaasiumi juht Irene Käosaar, kes tutvustas oma praegust kodu Narvat, tema kooli eripära ning selle aasta ESTO päevade tegevusi, mis toimuvad osaliselt Narvas, lisaks Stockholmile ja Tallinnale. Jäi kõlama kutse tulla ise vaatama, kui tore ja huvitav linn on Narva ning milline eestluse ja eesti keele kodu on Narva Eesti Riigigümnaasium muidu venekeelses linnas. Kooli väärtusteks on julgus, hoolivus, koosloome ja eestimeelsus ja neid väärtusi esindab Irene suurepäraselt oma igapäevases tegevuses, mille hulgas ka Narva tutvustamine Euroopa ja Vene piiri külastavatele välisajakirjanikele.
Pärast Irene Käosaare esitlust oli võimalus mõtiskleda selle üle, kuhu Eesti haridus on teel. Arutlejateks olid professorid Eve Eisenschmidt Tallinna Ülikoolist ja Margus Pedaste Tartu Ülikoolist, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juht ja Tartu Erakooli juht Urmo Uiboleht ning Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi. Diskussiooni juhtis Tartu Tamme Gümnaasiumi juht Ain Tõnisson.
[Ürituse korraldajaks Eestis oli Karmen Paul ja peakorraldajaks Torontos Reet Marten Sehr.]
Fotogalerii
Fotod: Peeter Põldre
Moderaator Ain Tõnisson võttis arutelu kokku järgmiselt:
,,Alustasime meie hariduse positiivsest poolest. Rahvusvaheline võrdlusuuring PISA annab meile võimaluse uhke olla – Eesti õpilased on maailma tipus kirjaoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes. Meile, see tähendab nii õpilastele kui õpetajatele on omane teha kõvasti tööd. Õpilased usuvad, et neil on võimalus haridusega kaugele jõuda. Meie pered on endiselt hariduseusku. Meie koolidel on suur autonoomia, süsteemis olev suur vastastikune usaldus aitab olla paindlik ja hoida nii õpilaste, õpetajate kui kõigi teiste osapoolte vastutust. Autonoomia ja usalduse illustreerimiseks sobib Tallinnas loodud uute riigigümnaasiumide tekkelugu, kus loodavate koolide juhtide esimene tööülesanne oli muretseda endale tool ja laud ning kohe järgmine luua enda unistuste kool.
“Viimase viie aasta jooksul on koolidesse täiendavalt juurde tulnud 2500 uut õpetajat ja tugispetsialisti. Kui arvestada, et Eesti haridussüsteem on umbes kümme korda väiksem kui Ontarios, siis on seda väga palju.”
(Ain Tõnisson)
Aga eestlastele omaselt läks arutelu kiiresti nendele asjadele, millega meil ei ole hästi. Meie rahulolu on madal, me ei oska rõõmu tunda saavutatu üle ja oma saavutusi tutvustada maailmale. Me kipume töötama nii, et palju on väsimust ja muresid vaimse tervisega. Toetamise, tervise ja heaolu teemad ongi need, millega peame järgmistel aastatel rohkem tegelema. Ja tegeleme ka praegu. Viimase viie aasta jooksul on koolidesse täiendavalt juurde tulnud 2500 uut õpetajat ja tugispetsialisti. Kui arvestada, et Eesti haridussüsteem on umbes kümme korda väiksem kui Ontarios, siis on seda väga palju. Haridus- ja teadusministeerium vaatab üle koolidele esitatavad nõuded, et vähendada bürokraatiat.“
Küsimustest ja arutelust selgus, et paljud mured on Eestis ja Ontarios sarnased, nt õpetajate läbipõlemine ja mured vaimse tervisega, nutiseadmete kasutamine koolis. Vestlused kohvilaua taga puudutasid ka teadmiste taseme langust, võimalusi tulla Eestisse kooli tööle ja palju-palju muud.
Kokkuvõttes oli meil koos väga huvitav õhtu. Järgmises Eesti Elus tutvustame õppereisi sisulist poolt ja Kanadast saadud muljeid lähemalt.
