Estivalide traditsioon sai alguse Göteborgis 1983. Nüüdseks on toimunud üheksa Estivali vaheldumisi Göteborgis, Stockholmis, Lundis ja Uppsalas. Kui esimesel kolmel Estivalil rõhutati, et vaatamata Teise maailmasõja lõppemisele 1945. a oli Eesti 1980-ndatel endiselt nõukogude okupatsiooni all, siis alates 1995. aastast on Estival püüdnud populariseerida eestlust ja eesti keelt ning ühendada eesti juurtega kogukondi Rootsis ja kogu maailmas.
Kümne päeva jooksul pakuti Göteborgis mitmekesist kultuuriprogrammi: näidati Eesti filme, näha sai teatrietendusi, vaadata näitusi, osaleda vestlusringides ja mitmekeelsete perede foorumil, toimusid erinevate kooride kontserdid ning Estivali laulupidu. Tõeliseks tippsündmuseks oli Estivali juubeliõhtu Chalmers’i Tehnikaülikooli restoranis.
Estivali avaürituseks oli 12. – 15. maini Göteborgi kinos Hagabion toimuv filmiprogramm, mis tõi huvilisteni valiku Eesti filme: „Risttuules“, „Tagurpidi torn“, „Sandra saab tööd“ ja „Sügisball“. Kõik filmid olid eesti keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.
Filmiprogrammile järgnes 15. -16. mail käsitöö ja erinevate eesti toodete laat Göteborgi Eesti majas, kus koostöös Terje Külmsaare ja kondiitriäri Chapmaniga pakuti Estivalil osalejatele iga päev ka lõunasuppi, kohvi ja maitsvaid kondiitritooteid.
Eesti majas oli väljas huviring „Triinu“ imeline käsitöönäitus, samuti oli Göteborgi toodud rändnäitus „Marie Under 140“, vaadata sai näitust „Estivalide ajalugu“ ning toimus noorte kunstnike tööde näitusmüük.
18. mail pakkus Redbergi teatris tõelise elamuse Nuku Koor, kes esitas kaheksast lugulaulust koosneva kooriteose „Kalevipoeg“, mille oli lavastanud koorijuht Reeda Toots, kes võttis laval toimuva kokku, öeldes, et see on regi-džässkoorimuusika. Etendusel lõi kaasa Siim Aimla ansambel. Väga huvitavad olid osatäitjate kostüümid ja grimm ning minimaalne lavakujundus.
Samal ajal sai Eesti majas nautida laulurühma SwedEst Song kahte kontserti. Rootsieestlaste seas tuntud laulud olid saanud uued kuued ja teisel kontserdil sai publik kaasa lüüa ühislaulmisel.
19. mai oli Estivalil tõeline muusikapäev. Guldhedeni kirikus toimus kolm eriilmelist kontserti. Kõigepealt astus üles Nuku Koor kavaga „Kodumaine viis“, näidates eelmisel päeval esitatud „Kalevipojast“ täiesti erinevat stiili tavalisel koorikontserdil, kus esitamisele tulid igihaljad viisid. Seejärel astus lavale Purple Pop Quartet Eestist ja Toomas Tuulse trio Rootsist, kes esitasid instrumentaalmuusikat „Tangost Popini“. Kuulata sai läbilõiget Mozartist Frank Sinatra ja Led Zeppelinini, samuti Arvo Pärdi ja rootsi-eesti muusiku Toomas Tuulse loomingut. Kontserdipäeva lõpetasid Stockholmi Eesti Sega- ja Naiskoor ning rahvatantsurühm Virvel kavaga „Tagasi juurte juurde“. Esitusele tulid Veljo Tormise Ingerimaa õhtud ja Rein Rannapi tuntud laulud.
Eesti majas said lapsed 19. mail osaleda Rahvusooper Estonia solisti René Soomi töötoas „Mis on ooper?“, kus René tutvustas ooperi valmimise telgitaguseid ning näitas videokatkeid lasteooperist „Naksitrallid“, kus ta ise oli Sammalhabeme rollis. Ooperietendus „Naksitrallid“ põhineb Eno Raua samanimelisel jutustusel, mis räägib kolmest lõbusast reisisellist Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest, kes armastavad jäätist, loodust, vabadust ja seiklusi. Lõpuks said kõik lapsed proovida ka Naksitrallide ninasid ja soovi korral pilti teha.
Õhtul esinesid Eesti Noored Rootsis näidendiga „The Mental State of „Eesti Noored Rootsis““, mis oli kirjutatud nende endi lugude põhjal. Lavastas Valdo Kase. Arutleti nii kurbadel kui lõbusatel teemadel, kuidas on olla noor eestlane Rootsis. Etendusele järgnes Noorteõhtu, kus tehti erinevaid võistlusi, nt Kahoot ja mängiti seltskonnamänge. Lisaks Eesti maja kohvikule pakkusid õues sel õhtul kehakinnitust grillmeistrid Peter ja Nicklas Jakobsen.
20. mail toimus Estivali kulminatsioonüritust. Annedali kirikus peeti Estivali laulupidu, kus osales kaheksa koori ligi kahesaja lauljaga, lisaks rahvatantsijad ja rahvamuusikud. Rootsi Eesti kooridele lisaks olid kohal Haaslava Meeskoor, Nuku Koor ja Mulgi Segakoor Eestist ning Euroopa Eestlaste Koor, kelle ridades lauljaid Saksamaalt, Luksemburgist, Hispaaniast, Šveitsist, Soomest, Rootsist ja Prantsusmaalt. Kohal oli ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes tervitas lauljaid-tantsijaid ja pealtkuulajaid tervituskõnega.
Laulupeohommik algas lauljatele peaprooviga Annedali kirikus, kus tehti algusest lõpuni läbi kogu laulupeoprogramm. Loomulikult ei puudunud kehakinnituseks traditsiooniline laulupeosupi söömine. Laulupidu ise algas ühendkooride esituses kõlava Rootsi ja Eesti hümniga, järgnes M. Lüdigi „Koit“ ja suvehooaja alguse puhul rootsikeelne „Sommarpsalm“. Seejärel said kõik koorid eraldi paari lauluga üles astuda. Vaheajal ehk rootsipärasel kohvipausil fikal sai kohvi ja koogi juures mõnusalt juttu vesta.
Laulupeo kulminatsiooniks olid ühendkooride esituses kõlanud laulud „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Mu isamaa on minu arm“, mis tõi paljudele liigutuspisarad silma. Järgnes tänutseremoonia. Lõpetuseks lauldi koos „Kungla rahvast“. Kooride väljumisel kirikust tehti väljas ühispilte. Kuna lauljad ja tantsijad kandsid kauneid eesti rahvariideid, oli silmailu palju. Ilm oli fantastiliselt suvine ja kõigil tuju laes. Suur tänu Estivali laulupeo korraldajale ja juhile Aili Salvele!
Samal õhtul toimus Chalmers’i Tehnikaülikooli restoranis Estivali juubelipidu, kus pakuti kolmekäigulist õhtusööki koos hea veiniga ning juubelitorti. Õhtujuhtideks olid Eestist tuntud laulja Gerli Padar ja Rahvusooper Estonia solist René Soom. Tantsuks mängis ansambel Horoskoop koos Gerli Padariga. Tervituskõnega esinesid Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk ja Üleilmse eestluse erisaadik välisministeeriumist Marin Mõttus. Meeleolukas pidu võttis kohe tuure üles ühislaulmisega ja tantsupõrandal tantsiti hoogsalt kella üheni öösel. Suur tänu juubelipeo korraldaja Kaja Jakobsenile!
Estivali viimasel päeval toimus Eesti majas Stockholmi Eesti Huvikooli õpilastelt kogupereetendus „Tristan ja Isolde“, mille lavastas Sirle Sööt. Lavalugu esietendus eelmisel suvel Suvekodu Suveteatris. Sirle Sööt ise ütles etenduse kohta nii: „Seda armastuslugu ahvatles lavastama Alessandra Cimatoribuse kaunite illustratsioonidega lasteraamat ,,Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis“. On suur rõõm lavastada maailma klassikat eesti keele õppimise eesmärgil.“ Seda rõõmu nägime ja tundsime ka tõesti pealtvaatajatena Eesti majas.
Estivali lõpetas Perefoorum, kus vestlusringis „Kuidas hoida eesti keelt elades välisriigis?“ jagasid oma lugusid ja kogemusi praegune Göteborgi Eesti Keeleklubi väikelastegrupi juhendaja, endine Göteborgi Eesti Kooli direktor ja kauaaegne emakeele õpetaja Evi Lepik, lastekirjanikud Eva Hammer Kopenhagenist ja Kaidi Kruus Lundist, 12-aastane Greta Madeleine Gnannt Prantsusmaalt, kes käib koolis kahes riigis: Prantsusmaal ja Eestis, ning räägib soravalt eesti, saksa, prantsuse keelt ja veidi inglise keelt ning Greta ema Mailis Sütiste-Gnannt, filoloog, keelteõpetaja, luuletaja, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik. Moderaatoriks oli Kadri Looring. Arutleti teemadel: Kuidas on käia korraga kahes riigis koolis. Vanaema osalus lapse keelearengus. Eesti keel kolmekeelses kodus. Emakeel võõrsil – erivajadusega laps. Kõik vestlusringis osalenud tõdesid, et võõrsil elamine on pannud neid rohkem väärtustama eesti keelt ja selle säilitamist ning selle nimel on vaja pidevalt tööd teha.
Kokkuvõtteks saab vaid öelda, et Estival oli fantastiliselt tore ja mitmekülgse kultuuriprogrammiga Eesti suursündmus, kus sai taas öelda, et eestlane olla on uhke ja hea. Igaühel oli Estivalil oma seos Eestiga – abikaasa, sugulased, juured või sõbrad. Ja kõigile oli Estival taaskohtumine millegagi, mis hingele kallis ja väärtuslik, ühelt poolt Eesti-keskne, teiselt poolt rahvusvaheline, sest tõi siia kokku osalejaid erinevatest riikidest.
Jääb üle vaid teha suur kummardus korraldajatele, tänu kellele Estival teoks sai.
