Eesti Kunstimuuseum ühendab viit mitmekülgse näituseprogrammiga muuseumi Tallinnas. Kadriorus asuvad modernse arhitektuuriga ja Eesti kunsti laiahaardelise püsinäitusega Kumu kunstimuuseum ning 18. sajandi barokklossis paiknev Kadrioru kunstimuuseum, kus saab osa Lääne-Euroopa ja Vene kunstist, samuti Johannes Mikkeli kollektsiooni ja muudest erakogudest pärit kunsti tutvustav Mikkeli muuseum. Vanalinna südamest leiab keskaegses kirikuhoones tegutseva ajaloolist kirikukunsti tutvustava Niguliste muuseumi ja hubase isikumuuseumi, mis on pühendatud 20. sajandi modernisti Adamson-Ericu loomingule. Lisaks püsinäitustele on kõikides muuseumides avatud ka temaatilised vahetuvad näitused.
Kumu kunstimuuseumi püsinäitustel on eksponeeritud Eesti kunst läbi kolme sajandi – alates 18. sajandi kunstiklassika kullafondist kuni pöördelistel 1990. aastatel loodud kunstini. Kumus kuni 10. septembrini avatud erakordne ja avastuslik näitus „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ tutvustab uuenduslikke kunstilisi tulevikunägemusi, mis sündisid Ukraina ajaloolistel aladel 1910.–1920. aastatel. Ukraina kunsti suurnimede Oleksandra Eksteri, David Burljuki, Vassõl Jermõlovi ja paljude teiste näitusel eksponeeritud kunstnike teosed on pärit muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa katkematute rünnakute all. Lisaks saab kuni 8. oktoobrini uudistada näitust „Kunst antropotseeni ajastul“. Läbi aegade suurim kunsti ja keskkonna suhete teemaline näitus Eestis uurib, kuidas on inimtegevuse keskkonnamõju kujutatud Eesti kunstiajaloos, millised on nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ning kuidas teha jätkusuutlikku näitust. Alates 16. juunist on avatud näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“, kus on eksponeeritud silmapaistvate Eesti naisgraafikute 1960.–1980. aastate looming.
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus tutvustab väliskunsti paremikku Eesti Kunstimuuseumi kogust – Lääne-Euroopa ja Vene maalikunsti, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist. Sel suvel on muuseumis avatud ka näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“, kus on esindatud Soome 20. sajandi esimeste kümnendite maalikunstnike värviküllane ja väljendusjõuline looming.
Fotogalerii
Kadrioru kunstimuuseumi läheduses asuvas Mikkeli muuseumis saab lisaks rikkalikku Johannes Mikkeli kunstikollektsiooni tutvustavale püsiväljapanekule vaadata kuni 15. oktoobrini näitust „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“, mis annab läbilõike meremaali arenguloost Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani.
Tallinna vanalinnas tasuks igal kunsti- ja ajaloosõbral kindlasti külastada Niguliste muuseumi, kus saab näha keskaegse ja reformatsioonijärgse kirikukunsti paremikku Eestis. Muuseumi püsinäitusel eksponeeritud Lübecki meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpus valminud maal „Surmatants“ on unikaalne kogu maailmas – see on ainus tänini säilinud keskaegne surmatants, mis on maalitud lõuendile. Muuseumi ajaloolises kirikutornis hiljuti avatud klaaslift viib aga läbi kolme korruse taevakorrusele, kust avaneb ainulaadne vaade Tallinna linnale ja lahele. Kuni 5. novembrini on muuseumis avatud näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“, mis vaatleb esmakordselt Michel Sittowi Tallinna töökoja tegevust. Näituse keskmes on suurejooneline Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Põhja-Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar.
Niguliste muuseumist vaid mõnekümne sammu kaugusel asuvas Adamson-Ericu muuseumis saab lisaks ühe mitmekülgsema eesti kunstniku Adamson-Ericu loomingut tutvustavale püsiväljapanekule kuni 27. augustini külastada ka maagilist näitust „Puude taga on mets“, kus on eksponeeritud metsa- ja loodusmaastikud tuntud Eesti kunstnikelt.
