Telli Menüü

Eesti kunstnike teosed jõuavad tagasi kodumaale

Kuni 8. oktoobrini on Tartus Eesti Rahva Muuseumis avatud Enn Kunila kunstikollektsiooni näitus „Värvide ilu“. Väljapanekul on olnud suur menu: viie kuu jooksul on seda külastanud üle 37 000 inimese. Näitusel on teiste seas väljas palju maale, mis Teise maailmasõja ajal viidi Eestist lahkudes kaasa ja nüüd, aastakümneid hiljem on need taas kodupubliku ette jõudnud. Enn Kunila kunstikollektsioon on üks suuremaid omataolisi erakogusid Põhja-Euroopas. Kollektsiooni fookus on Eesti kuldaja maalikunstil, mis on valminud 20. sajandi esimesel poolel. Kollektsiooni koostamise aluseks on olnud põhimõte, et sinna kuuluvad tööd oleksid suurimatelt meistritelt ja iga kunstiteos esindaks autorit parimal moel. Kunila peab tähtsaks eesti kunsti populariseerimist ja leiab, et eriti Eesti-suguses väikeriigis on oma identiteedi hoidmiseks kultuuripärandi, sh kunstiajaloo alleshoidmine ja tutvustamine äärmiselt oluline. Selleks on ta korraldanud näituseid, avaldanud katalooge ja raamatuid, toetanud monograafiate ilmumist, sest kunst peab jõudma publiku silme ette ning olema osa meie argipäevast.
Näitus „Värvide ilu”. Kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist Eesti Rahva Muuseumis.

Eriline tähtsus on kollektsioonis Konrad Mägi teostel, kelle loomingule on „Värvide ilu“ näitusel pühendatud eraldi saal. Teiste autorite seas tõusevad esile Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Endel Kõks, Ado Vabbe ja paljud teised.

Koguni 14 maali antud näitusel on aga tagasi jõudnud välismaalt. Nii näiteks lisandusid kaks olulist Konrad Mägi teost kollektsiooni alles möödunud aasta sügisel Rootsist, kuid teoseid on tagasi kodumaale toodud ka Soomest, Taanist, Hollandist, USA-st ja mujaltki.

Enn Kunila sõnul on tema jaoks äärmiselt oluline leida mööda maailma laiali pihustunud Eesti kunstnike teoseid ning need tagasi Eestisse tuua. „Inimestel, kes need maalid omal ajal endaga kaasa viisid, oli teostega tugev emotsionaalne side ja pean sellest väga lugu,“ ütleb Kunila. „Ent sageli järgmistel põlvkondadel on see side paratamatult nõrgem või ka puudub. Olen kindlal veendumusel, et Eesti kunstnike teosed ei tohi vajuda unustuse hõlma ning nad võiksid jõuda ühel hetkel tagasi Eestisse, kus nad oleksid läbi näituste kogu eesti rahvale ja ka välismaa kunstipublikule teada ja nähtaval,“ ütleb Kunila, kes koos kolleegidega on süvenenult tegelenud näiteks Konrad Mägi loomingu otsimisega läbi Konrad Mägi Sihtasutuse, mille nõukogu esimees ta on.

Viimase paari aasta jooksul on õnnestunud leida mitukümmend Konrad Mägi maali, mida laiem avalikkus ei ole kunagi näinud. Käesoleva aasta augustis-septembris on neist ligi paarkümmend esmakordselt väljas Kadriorus, Mikkeli muuseumis toimuval näitusel „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“.

Enn Kunila oleks tänulik info eest, mis on seotud seni avalikkuse eest varjul olnud eesti kunstiteostega – kui soovite neid müüa või ka näitustele laenata, andke palun sellest teada enn.kunila@nginvest.ee.

Eero Epner
Kunstiajaloolane, Konrad Mägi Sihtasutuse juhatuse liige

Juuresolev Konrad Mägi maal kuulus Aleksander Warmale, peaministrile presidendi ülesannetes eksiilis. Eelmise aasta sügisel jõudis see Rootsis oksjonile ja pärast tormilist enampakkumist on nüüd tagasi jõudnud Eestisse.


Loe edasi