Pärast Eesti Instituudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo avasõnu sai sõna Ly Leedu Multilingua keelekeskuse metoodika ja eesti keele õpetaja ja Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige, kes tegi huvitava ettekande teemal „Lauamängude teemapõhine kasutamine A-keeletasemel“. Ly rääkis erinevatest laua- ja kaardimängudest, mida väga edukalt keeleõppes kasutada saab. Samuti tõi ta näiteid Eesti erinevate geograafiliste kaartide kasutamisvõimalustest näiteks sisse-, sees-, ja seestütleva käände harjutamiseks.
Põnevad olid sotsiomeetrilised mängud, kus ta tõstis esile Marju Ilvese ja Leelo Kingisepa ,,Keeleõppija mängupasside“ komplekti, kus on 30 mängupassi. Igas passis on pilt ja isikuandmed. Komplekti kuulub õpetaja juhend ja üks paljundamiseks mõeldud tühi pass. Mängupassi abil saab õppija tunnis võtta uue identiteedi ning õppimine muutub elavamaks ja mängulisemaks. Passe saab kasutada mis tahes võõrkeele õpetamisel alates 0-keeletasemest.
Mitmekesiseid keeleharjutusi pakkus Ly välja lauamängude Alias ja Memory baasil. Story Cubes ehk jututäringud pakuvad häid võimalusi lugude jutustamiseks. Need on olemas ka veebis davebirss.com kodulehel.
Tingiva kõneviisi harjutamiseks saab hästi kasutada „Lausete lõpetamise kaarte“, nt Kui ma oleksin kodus, siis … Kui ma oleksin president, …, Kui ma oleksin dinosaurus, … jne. Laused võivad olla naljakad, sest need panevad hästi fantaasia tööle ja õpetaja saab neid tunni ettevalmistamisel ka ise hõlpsasti paberilipikutele kirjutada.
Liiklusmärkide kaarte soovitas Ly käskiva kõneviisi harjutamiseks. Koolibri kirjastuse „Häälestus- ja tagasisidekaardid“ sobivad enne uue teema käsitlemist ja pärast teema kokkuvõtteks, nt häälestuseks: Mida ma selle teema kohta juba tean? Miks on sul vaja seda õppida? ja tagasisideks: Mis õnnestus mul täna hästi?, Sain teada, et…, Arvan, et…, Mis oli huvitav? Nende kaartide tagaküljel on pildid Eesti faunast ja floorast, nii et neid saab kasutada multifunktsionaalselt erinevatel eesmärkidel. Vahvad on ka mälumängud, kus kaardi ühel küljel on pilt ja teasel pool küsimused, millele vastates saavad keeleõppijad vastava looma, linnu, eseme ära arvata. Head on erinevatel teemadel koostatud „Keelepildid“, kus ühel pool pilt, teisel pool kolm sõnavormi. Kirja said siin vaid mõned näited esitlusest, tegelikult oli neid palju rohkem.
Teiseks esinejaks oli Triin Jagomägi, Eesti Abi ja Teraapiakoerte Ühingu vabatahtlik koerajuht ja Tartu Ülikooli ortodontia kaasprofessor, kes kõneles teemal „Loomi kaasavad sekkumised“. Ettekanne oli pikk ja huvitav, kuidas koerad ja hobused nii lastele kui eakatele inimestele erinevates teraapiates abiks saavad olla.
Eestis alustati koera kaasava õppe lugemiskoerte programmiga 2013. aastal. Hetkel on 29 lugemiskoerte tiimi, keda saab kaasata 20 raamatukogus, lasteaias ja koolis. Koerast on abi just eelkõige sellepärast, et koer ei kommenteeri ega paranda, kui laps teeb vigu. Lapsel on eduelamus ja tahab ka järgmisel kohtumisel koerale näidata, kui hästi ta loeb.
Jõulude ajal viidi läbi ka Luuletuste lugemise programmi, eesmärgiks leida endale sobiv luuletus ja harjutada esinemisjulgust.
Looma kaasavat teraapiat viib läbi sotsiaalvaldkonna professionaal. Häid tulemusi on saavutatud erivajadustega laste teraapias ja logopeedias. Tuntumad organisatsioonid on maailmas IAHAIC ja Eestis Eesti Abi- ja Teraapialoomi Kaasavate Organisatsioonide Liit. Patsiendi käest raha ei võeta, aga alati on võimalik annetada nendele organisatsioonidele.
Aitäh koolituse korraldajatele!
