1933. a toimunud II Välis-Eesti Kongress otsustas, et Välis-Eesti Ühing on kõikide väliseesti organisatsioonide keskorganisatsioon ja „Välis-Eesti Ühingu Kongresside korraldamine iga viie aasta järel Tallinnas laulupidude eelõhtul on Välis-Eesti Ühingu põhikirjaline ülesanne.“
1938. a. toimus Tallinnas III Välis-Eesti Kongress paljude väliseesti organisatsioonide poolt delegeeritud liikmete osavõtul.
Teise Maailmasõja eelõhtuks oli Välis-Eesti Ühing saavutanud väliseestlaste tunnustuse, sh alates 1928. a. Välis-Eesti Päeva laiaulatusliku tähistamise tava väliseesti seltsides üleilmselt on aidanud asutada väliseesti koole ja haridusseltse, mis toimisid välisriikides ka pärast seda, kui nõukogude võim katkestas 1940. a. Välis-Eesti Ühingu tegevuse kodumaal.
Eesti taasiseseisvumine andis võimaluse 1995. a. taastada Välis-Eesti Ühingu (VEÜ) tegevus valitsusvälise organisatsioonina. Ühing on korraldanud Tallinnas Välis-Eesti Kongresse aastail 1999, 2004, 2009, 2014 ja avaldanud kongresside ettekannete kokkuvõtteid kirjastuse „Välis-Eesti“ väljaannetena. (Pikemalt Eesti Elu 30.08. 2019 paberlehes)
Leili Utno