Ei oska arvuliselt esitada, aga kahtlemata enam kui paarsada teost oli sinna toodud. Kuhu nad sealt viidi, mis neist sai, ei tea.
Lugejana aga oli huvi, mis seal on olemas, saades aru, et need uut kodu otsivad. Leidsingi sealt väärtuslikku ja võtsin kaasa. Kui Eesti Maja juhatusel on soov neid raamatuid tagasi saada, siis palun, nüüdseks läbi loetud. Kohal ei olnud kedagi, kelle käest luba küsida.
Teoste hulgas oli Anti Ainiku varjunime all kirjutatud kahes köites „Lend leeki“. Alapealkirjaks üks moodne käekäik. Kokku 875 lehekülge. Tegemist on Eesti Vabariigi aegse lennuväe moodustamisega ning mis Eesti lenduritega sai Teise maailmasõja jooksul. Kirja on see pandud mitte ajaloona, aga ilukirjanduslikult jutustusena. Autor tunnistab, et ta nii tehes ei täida „kirjanduskoja poolt kinnitatud mõõte“ ega reegleid. Nii on tegelased stiliseeritud, neil pole täpseid vastseid läänemaailma pääsenute hulgas. Ning ärgu lugeja otsigugi seost. Autor kirjutab, et malenditele nime andmata ja nende asukohti nimetamata ei saa ju kirjeldada mängu käiku, aga tema on valinud selleks uued nimed nii etturitele kui vankritele, lippudele.
