Oluline osa sellest on hädavajalik regionaalne haldusreform. Detailsed ettepanekud selle läbiviimiseks on olemas ja see ei nõua lisaraha, vaid hoopis otsust asjaga peale hakata. Endise regionaalministri Siim Kiisleri detailne kava maapiirkondade, valdade koondamiseks nn. arengukeskuste ümber ootab ikka rakendamist.
Kus seda lisaraha siis kasutada? Kordan kokkuvõtlikult olulisemaid nende kohtade hulgast.
- Tulumaksuvaba sissetuleku piiri tõstmine minimaalsele elatavale tasemele, möödunud aasta 144 euro asemel kuus ehk 250 euro juurde, mis kolm korda madalam kui Kanadas. Kõhklen ‘progressiivse' tulumaksu ettepaneku osas. Küll peaks aga ümber korraldama firmade tulumaksuvaba staatuse nii, et Eesti riik ei toetaks maksuvabade reinvesteeringute kaudu majandusarengut kõikjal maailmas, vaid ainult Eestis ehk äärmiselt Euroopa Liidus.
- Väldime kahjulike, tegevust tõrjuvate maksude sisse toomist. Nende hulgas on kindlasti aktsiisitõstmise kava kütteainete pealt, samuti ehk alkohoolsete jookide pealt, viimane turismi jätkuvaks edutamiseks. Tuleks leida ka viis ‘ümbrikupalkade' vähendamisks.
- Infrastruktuuri väljaehitamine ja sellega seoses Euroopa Liidu toetusrahade efektiivne kasutamine. Kuuldavasti on mõnedki toetused jäänud saamata, kuna kohalikel omavalitsustel ei olnud küllalt ressursse omapoolse kulutuse tagamiseks. Saamata jäänud toetusi ei saa, kahjuks, edasi lükata ja need jäävad lihtsalt saamata. Nii on üks valitsuse ülesanne, kergem läbi viia peale haldusreformi rakendamist, hoolitseda, et sellistel põhjustel ei jääks ELi toetus saamata.
- Töökohtade loomine ka neile, kelle kvalifikatsioon on tagasihoidlik. Sotsiaalne ümberkorraldus peaks aitama lihtsaid töökohti vastavalt täita nii, et sellega suurendame paremini kvalifitseeritud ja õppimisvõimeliste inimeste rakendamist seal, kus nende võimed on eriti vajalikud. Selline programm nõuab kindlasti lisakulutusi. Siia juurde võiks lisada ka dr. Raukase maapõuevarade, näiteks fosforiidi kaevandamise ettepaneku, mis saab veidi aidata, ja selleks vajalikud eeltööd.
- Nii olemegi jõudnud teaduse ja uurimistöö valdkonda. Teaduspõhise ja säästliku (‘sustainable') Eesti majanduse jaoks on see valdkond ülioluline, seda nii tipptasemel töökohtade loomiseks kui uute leiutuste ja saavutuste edendamiseks. Siin on oluline ruum riigipoolsete toetuste suurendamiseks.
- Ülikoolide ülesannetest oleme veidi rääkinud. Ilmselt õpetamine, aga sama tähtsalt ka teaduse arendamine. Meie tippülikoolide juures on, suurel määral ELi toetustega, välja ehitatud ja hästi varustatud uusi hooneid ja instituute. Tihti puudub aga võimalus palgata inimesi, kes neis hoonetes imponeerivate instrumentide ja kõige muuga töötaksid. Palgafondid, kohalikest allikatest, on lihtsalt liiga väikesed süsteemi efektiivselt ja edukalt käigus hoidmiseks. Siia lisaraha paigutamine annab mitmekordseid tulemusi, küll alles pikemas perspektiivis.
Saavutuste rakendamise toeks leiame teadus– ja tehnoloogiaparke ülikoolide juures. Samuti aitab kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EAS, ‘Enterprise Estonia', mis möödunud ESTO eel korraldas Silicon Valley's, Sunnyvale, CA, eduka sümpoosiumi just eriti Eesti IT-alase temaatika tutvustamiseks, mitmete oluliste ja huvitavate ettekannetega.
EASi tegevusväli on lai ja väga mitmekesine, hõlmates otsetoetusi tööstusele, nende uurimistöö toetamist, samuti ka infoprogramme, väljaõpet tööstuse juhtkondadele erinevatel tegevusaladel jpm. Nad annavad nõu, korraldavad konsultatsioone, edutavad koostöövõrkude tekkimist ja korraldavad konverentse nagu äsja Kalifornias. Väga tähtis osa sellest tegevusest edutab tööstuse ja ülikoolide kontakte, selle otsetoetamise kaudu ‘heade toodete ja teenuste loomiseks ettevõtjate ja teadlaste koostöös'.
Järgmine lüli riigitoetuste ahelas on Arengufond. Fondil on küllaltki sarnased sihid… innovatsioon, teadus, arendus. Nad teevad analüüse erinevate valdkondade potentsiaalist, samuti kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmise võimalustest tööstuses. Lisandväärtuste loomine ja ‘nutikas spetsialiseerumine' on eriti rõhutatud. Firma ekspordivõimalused ja kasvupotentsiaal on samuti tähtsal kohal. Kõige olulisem on aga tegelik investeerimine firmadesse, aktsiaosalusega, kusjuures Arengufond aitab toetatud firmasid ka teiste uute investeerijate leidmisel.
Mõtlen tagasi möödunud aasta novembri lõpus toimunud Tartu Ülikooli rektori külaskäigule koos akadeemiliste kaaslastega, ja aastapäeva aktusele järgnenud professor Mart Noorma haruldasele loengule ‘ESTCUBE'i teemal. Ta jutustas, kuidas sada paarkümmend üliõpilast andsid paari aasta jooksul sellise panuse, et väikeste kuludega loodi tehnoloogia ja ehitati 10x10x10 cm3 suurune õpilaste satelliit, mis ilmaruumis oli üks parimatest õpilaste loodud satelliitidest. Sellele mõeldes tunnen veendunult, et needsamad õpilased ja nende järel tulevad noored on tugev alus Eesti majanduse uuele eduteele viimiseks. On vaid vaja edutavat õhkkonda, mis aitab seda kasvavat talenti käiku panna.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus, üks tööstuse muredest, tuleb lahendada minimaalselt välismaalt sisse toodud ekspertidega ja suurel määral eestlaste tagasipöördumisega oma kodumaale. See saab juhtuda aga ainult siis, kui meil on pakkuda kõrgetasemelisi töökohti arenevas eesti teaduspõhises majanduses koos vastavate palkadega. Niisiis, rahasüst majandusse ja ‘Talendid koju'!
Olev Träss
