Tööstus, mis on idapoolses Põhja-Ameerikas ainulaadne, asub Toronto all-linnas asuvas Distillery Districtis, 51 Grismill Lane – väga sobiv asukoht sarnasele asutusele! Sisse astudes vaatavad otsekohe vastu igasugused suured torud ja pressid, aga esiplaanil on väike müügiriiul ja paremat kätt müügiletike.
Tutvustamist alustas (eesti keeles) tööstuse omanik ise: Ken Valvur, meie tuntud noorema põlve ettevõtja, kellel on seljataga juba mõnigi edukas äriettevõte ja kes nüüd vapralt on alustanud selle uue üritusega. Ken juhatas visiidi sisse lühikese ülevaatega asutuse tööst ja andis siis jutuotsa üle oma „paremale käele”, väga selge ja aruka jutuga
noormehele.
Selgus, et vajalik „pehme” vesi sake valmistamiseks tuleb Muskoka allikatest. Spetsiaalne riis tuuakse Kaliforniast, samuti teatud „hallitus”, mida on vaja riisis suhkru tekitamiseks, et pärm saaks selle abil käärimisprotsessi toime panna. Ühe teo sake valmimiseks läheb aega vähemalt kolm kuud, millest esimene kuu kulub produktsioonile ja järgmised kaks laagerdamisele. Alles siis saab toodangut hakata turustama.
Kui valmis sake on välja pressitud, kasutatakse ära ka ülejäänud riisisegu (sake-kasu) mitmesugusteks produktideks, sest ta toiteväärtus on kõrge ja ta annab toitudele lisades pikantse maitse.
Saket, nagu veinegi, on mitme kvaliteediga. Ken seletas, et hea kvaliteediga sake serveeritakse kas toatemperatuuril või veidi jahedamana ja et restoranid soojendavad saket, kuna nii saab nende viletsamat kvaliteeti „peita”. Kinnituseks serveeriti meile visiidi lõpus klaas (või kaks, või kolm…) kvaliteetset saket ja see maitses tõesti hästi.
Selgus, et ka Toronto viinapoodides on võimalik osta nende firma saket, aga see pole enam sama kvaliteediga, mis nende äris müügil. Et sake säilitaks oma kvaliteedi, tuleb seda hoida külmas. Viinapoodides pole see võimalik ja nii tuleb poodidesse müügile saadetav sake pastöriseerida, mis veidi maitset kahjustab. Ainukest tõeliselt head saket saab otse tööstusest või ka väga heades restoranides. Tööstuse võrguleht (www.ontariosake.com) annab veel igasugust huvitavat infot.
Visiidi lõpus ostis suurem osa külalisi kaasa pudeli või paar head saket, enamuses Nami-Nami-t, mis olevat rohkem „naiste jook”, peaaegu nagu vein, või siis Genshu't, mis on isegi auhinnatud.
Lõpuks jalutas terve seltskond samas Districtis asuvasse Pure Spirit Oyster House restorani ning arutles veel ühise lõunasöögi juures äsjaseid kogemusi.
Maret Truuvert
