Nanotehnoloogia on tulevikutehnoloogia, mis võimaldab mh ehitada näiteks päikesepaneele. Päikesepaneelide näol on tegu perspektiivika rohelise energia tootmisvahendiga, millele kõrgema efektiivsuse juures leiduks ka oluline roll energeetikamajanduses. Eesti teadurite eesmärk on saavutada kõrgem efektiivsus madalama hinna juures. Päikese kiirgusega saabub maale 10.000 korda rohkem energiat, kui me antud hetkel elektrina tarbime, mistõttu päikesepaneelidest kogutav energia võiks olla inimkonna vajadusi arvestades sisuliselt ammendamatu.
Oluliseks valdkonnaks, milles eestlased juba praegusel hetkel heast küljest silma on jäänud, on biotehnoloogia. Kuulsamateks toodeteks, millega eestlased välja on tulnud, on südamejuust ja me3 bakter. Tiheda konkurentsi tõttu toiduainetööstuses on juba praegu hakanud ettevõtted aina enam oma tooteid arendama, et tarbijatele positiivset lisaväärtust pakkuda. Me3 ehk Helluse bakter ja südamejuust on võitnud nii Eestis kui välismaal mitmeid preemiaid ning on teaduslikes ringkondades palju uudishimu tekitanud. Viimaste aastate jooksul on lisaväärtustega toodete osatähtsus tugevalt kasvama hakanud, samal ajal kui traditsioonilisemad tooted on sisuliselt endisele tasemele jäänud. Sellest on näha, kuidas kvaliteedile suunatud tarbija eelistab uuenduslikke lisaväärtusega tooteid. Jätkuva teadustöö tulemusena on oodata, et eestlased tulevad välja veel mitmete uute lahendustega biotehnoloogias, mis avab omakorda uusi võimalusi välisturule pöördumiseks. Võimalik, et „Eesti nokiaks” ongi mõni järgmine biotehnoloogiline toiduaine, mille vastu suurem välismaine huvi tekib.
Kuna Eesti on väike ja avatud majandusega riik, siis mängib eksport Eesti majanduses kaalukat rolli. Ekspordi osakaalu järgi SKP-s oleme lähimate naabrite ja ekspordipartneritega võrreldes kõrgel kohal. Seda enam on Eesti majanduse jaoks oluline, et suudetaks toota kõrge lisaväärtusega tooteid, millel oleks stabiilne välismaine turg. Usun, et Eestil on tugev potentsiaal just valdkondades, mis on alles arengujärgus ning millel on tulevikus kindel nišš ja turg. Arvestades Eesti tugevat akadeemilist kogukonda, oleks otstarbekas ühendada uute toodete arendamisel majandus ning teadus, et luua uusi innovaatilisi tooteid. Võimalik, et just info-, nano- ja biotehnoloogia on need valdkonnad, milles tulevikus suudetakse olla konkurentsivõimalised ja ka maailma juhtivad arendajad. Teadlik tarbimine ja kõrgem nõudlikkus süvendavad suundumust eetiliste väärtuste poole.
Jälgides teadliku ja kõrgema nõudlikkusega tarbijate vajadusi, hakkab ettevõtluses eetika aina suuremat rolli mängima. Juba Henry Ford on öelnud, et äri, mis ei tee midagi peale raha, on halb äri. Pidevalt nõudlikumas muutuvas majanduskeskkonnas ning kasvavas konkurentsis on see väide tegelikkusele veelgi lähemal.
Eelpool kirjeldatud võimalikud arengusuunad ning vajadus nende järele on tekkinud Eestis oleva potentsiaali ja eetiliste nõudmiste tagajärjel. Eestis rakendatavad nanotehnoloogia arengud avavad tee rohelisemale energiale, millele üleminek on paratamatu ning vajalik samm, et tagada energeetiline sõltumatus ja looduskeskkonna järjepidavus. Biotehnoloogias arendatavad lisaväärtusega toiduained on aga suunatud inimeste parema tervise tagamisele ning ühiskondliku heaolu parandamisele. Inimese heaolu seisukohalt ongi igaühe suurimaks rikkuseks hea tervis. Eetika vajadust ning tähendust majanduses võib ja peabki aga vaatama oluliselt laiemalt. (Järgneb)
Jürgen Kaevats, Erich Rannu Perekonna Stipendiumi laureaat
