1979. a festival oli tõeliselt suurejooneline. Ettekandele tulid 80 (!) eesti helilooja teosed, kokku üle 200(!) oopuse. Festivali avapäeval 7. veebruaril esitati Estonia teatris Lepo Sumera esimest lavateost, balletti ,,Anselmi lugu“. Lõppkontserdil 15. veebruaril tulid Neeme Järvi käe all esiettekandele Raimo Kangro viiulikontsert ja Mati Kuulbergi kontrabassikontsert. Kammerkontsertidest on mällu sööbinud Jaan Räätsa klaveriprelüüdide (op. 60) esiettekanne Matti Reimanni esituses ning Rein Rannapi ja Tõnu Kaljuste kammerkoori ühiskontsert.
,,Sumera balleti libretisti ja koreograafi Mai Murdmaa Hoffmani-tõlgendus on määranud olulise ,,Anselmi loo“ tegelaste karakterites ja suhetes. Sumera on sellega paindlikult kaasa läinud,“ kirjutas Merike Vaitmaa festivali avapäeval ilmunud kultuurilehes. ,,Köitvat on Sumera balletis palju.“ Anselmi loo ,,kõlamaailm on omapärane, muusikaline mõtlemine individuaalne. Kõigi oma kontrastidega on teos stiiliühtne.“
Väliseestlastest oodati festivalile Harry Olti Rootsist. Paraku keelati tema Sonaadi ettekanne ära ja solvunud Olt Eestisse ei tulnudki.
Maikuisel festivalil kõlab esiettekandes 20 eesti helilooja teoseid. Kokku kõlab festivalil 170 helitööd poolesaja riigi viimase kümnendi nüüdismuusika paremikust. Heliloojate teosed valisid välja festivali kunstilised juhid Märt-Matis Lill ja Timo Steiner. Kuna festivalile esitati üle poole tuhande nüüdismuusikateose 50 riigist ja kõikidest maailmajagudest, siis võib Lille ja Steineri üüratut töömahtu ette kujutada.
Festivali teema – ,,Läbi laulude metsa“ – valikut kommenteerib Märt-Matis Lill järgmiselt: ,,Üks kõige olulisemaid põhjusi, miks üldse seda festivali siin Eestis teha, oli soov presenteerida eesti muusikat globaalses kontekstis ja lisada sündmusele ka mingi temaatiline perspektiiv. Ühelt poolt on see looduse ja metsa teema, teiselt poolt koorilaul – need tundusid väga selged ja loomulikud seosed.“
Eesti klassikaraadioga koostöös jõuavad paljude teoste ettekanded EBU ülekannetena üle kogu Euroopa. Rõõmustav on seegi, et ISCMi egiidi all toimuv festival toob Eestisse paljude maade muusika infokeskuste juhid, mis on eesti muusika propageerimiseks ja kontaktide loomiseks harukordne võimalus.
Julgelt võib väita, et ISCM World Music Days on suurim nüüdismuusika sündmus, mis kunagi Eestis toimunud. Selle korraldajad Eesti heliloojate liit ja festival Eesti muusika päevad (EMP) tähistavad nii ka oma juubeleid-eesti muusikale pühendatud festival saab 40-aastaseks ja heliloojate liit 95 aastaseks. Märgiline on seegi, et festival toimub Eesti Muusikaakadeemia 100. juubeliaastal.
Sirje Vihma-Normet
