Krugmani arvates pole kärpemeetmed kasulikud kriiside korral, mistõttu talle ei meeldi siis ka Eesti näide. Haigusest toibuv eesti poliitik Mart Laar kirjutab, et kuigi Krugmanile kui majandusteooriate klassiku John Maynard Keynesi ideede pooldajale ei saagi Eesti meeldida, on meie riik taasiseseisvumisest peale tõestanud, et Krugmani ideed on valed. Eesti edu kinnitavad faktid on Krugman aga oma analüüsist välja jätnud. Ajakirjanik Mikk Salu kirjutab: “Tema [Krugman] räägib kärpimise ohtlikkusest ja et seda ei tohiks teha. Kuid kusagil maailma ääremail on väike riik, kus see kärpimine on justkui edu toonud” (EPL,08.06.).
Krugmani-Ilvese debatt ja selle tagamaad
President Toomas Hendrik Ilves reageeris Krugmani artiklile Twitteris väga teravalt ja ka irooniliselt: “Kirjutagem millestki, millest me midagi ei tea, ja olgem ennasttäis, üleolevad ja patroneerivad. Nad on ju vaid pilusilmad. Ilmselt Nobeli preemia kaubanduse eest tähendab, et võid jutlust pidada rahaasjade teemal ning kuulutada minu riik “tühermaaks”. Aga tõesti, mida meie teame? Oleme ju vaid rumalad ida-eurooplased. Valgustamata. Ühel päeval me saame aru. Nostra culpa.” President lisas veel mõndagi käredat. Krugman vastas omakorda samuti Twitteris. Sõnasõda oli valla pääsenud, kutsudes esile elavaid reageeringuid nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias.
Andres Raid kirjutab Eesti Ekspressis: “Lääneriikide poliitikute ja ekspertide üleolev ning patroneeriv suhtumine idaeurooplastesse on Eesti presidenti häirinud pikalt. Ta on samal teemal sõna võtnud mitmel korral varemgi. Krugman juhtus olema praegu siis see viimane piisk karikasse, mis üle voolama hakkas.”
Olgu lisatud, et Krugman on ülbe ja kriitiline kõigi suhtes, kelle arvamused tema omadega kokku ei lange. Seepeale lähevadki käiku kontekstist välja kistud suvalised statistilised andmed ja moonutatud faktid. Esinedes 30. mail BBC telesaates “Newsnight” diskuteeris Krugman briti riskikapitalisti Jon Moultoniga. Viimane tõi just näiteks Eesti, kus kärpimine on majandust aidanud.
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi kaitses riigipead, öeldes: “President laseb sõnal lennata, aga teeb seda õigustatult. Nii vildakat teemapüstitust pole ma veel kuulnud. See oli väärt kriitikat ja vastamist.” Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel leidis, et presidendi “veidi reljeefsem väljendusvorm” oli antud juhul õigustatud, kuna “rahvusvahelise peavoolu- ja finantsmeedia superstaar” [Kruger] lubas endale Eestit käsitledes lausa absurdset pealiskaudsust.
Ka USA majandusprofessor ja valuutakomitee süsteemide arhitekt Steve Hanke, kes oli omal ajal president Ronald Reagani majandusnõunik, peab ekslikuks Krugmani kriitikat Eesti aadressil. “Kuidas teile meeldiks, kui nobelist materdab teie majandust, mis kasvas möödunud aastal 7,6%, mille eelarve on ülejäägis, riigivõlg 6% SKP-st ja Fitch annab krediidireitinguks A+?” küsis Hanke 9. mailWall Street Journalile antud usutluses. Hanke meenutas samas, et Eesti on ärikeskkonnalt Maailmapanga edetabelis 183 riigi seas 24. kohal, mis peegeldab vaba turumajanduse ja väga kindla majanduse olemasolu ning näitab, et Eesti on õigel teel.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar leiab aga, et Ilves on oma terava väljaastumisega tõsiselt kahjustanud nii Eesti kui ka iseenda mainet ja tõsiseltvõetavust.
Krugmani mantra: ei kärbetele, jah laenamisele-kulutamisele
Kas kärpida või laenata, selles on küsimus. Krugmani vastuseisu kasinuspoliitikale on seostatud lähenevate USA presidendivalimistega. Kui vabariiklased näevad majanduskriisi lahendust kärpimistes, siis demokraadid oleksid valmis veelgi rohkem laenama-kulutama, ja kui vaja, siis rahagi juurde trükkima, mida just Kruger propageerib. On ta siis demokraatide hääletoru?
Samas on Krugman skeptiline liberaalse kapitalismi põhitõdede suhtes ja ühtelugu mantrana korranud, et riik peab vajaduse korral ka sekkuma. Krugman põlgab vabaturumajandust.
Eesti majandusanalüütik Ivar Raig nendib 10. juunil Delfis ilmunud arvamusloos, et Krugman esindab John Maynard Keynesi majandusteoreetilist koolkonda, mille abil suudeti ületada omaaegne suur depressioon. Jah, Keynes pooldas küll riiklikke abiprogramme majanduskriiside ajal, kuid rõhutas, et heal ajal peavad riigid sääste n-ö sukasäärde või madratsi alla koguma, et oleks, mida raskemal ajal kulutada. See on Keynesi jüngritel jäänud kahjuks silmapaari vahele.
Eesti on olnud edukam kui mitmed teised majanduslangusega võitlevad Euroopa riigid viimaste aastate majandus- ja rahanduskriisi ajal. Kärpimine ja kokkuhoid olid hädavajalikud ning on nüüdseks kandnud vilju. Oleme tänulikud president Ilvesele, kes Eesti kaitseks välja astus ja Krugmani kõverpeeglis nähtud moonutatud pilti meie riigist korrigeeris.
Elle Puusaag
