Delegatsiooni liikmete hulgas, kes vastasid Ülle Baumi küsimustele, olid Mario Kadastik, Riigikogu majanduskomisjoni liige ja Tuumaenergeetika toetusrühma esimees ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) nõukogu liige ning Marek Reinaas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees.
Ülle Baum: Palun tutvustage Eesti Riigikogu liikmete selle Kanada visiidi vajadust ja tähtsust.
Mario Kadastik: Eesti on mõnda aega arutamas, kas hakata võtma kasutusele ka tuumaenergiat. Eelmisel aastal võttis Riigikogu vastu otsuse, et tuumaenergiaga tuleks edasi liikuda ja selleks raamistik luua.
Nüüd on valitsuse tasandil värskelt ka otsustatud, et alustasime tuumajaama eriplaneeringu ning et jaamale hakatakse valima asukohta.
Järgmiseks aastaks teeme valmis tuumaseaduse ja regulaator hakkab 2027.a tööle. Kuna Eesti elektrivõrk on väike, sobivad kõige tõenäolisemalt Eestisse väikesed moodulreaktorid. Selliste väikeste moodulreaktorite arendamise eesrinnas on Kanada, kellel on Darlingtonis alustatud ehitus BWRX-300'le. Tulimegi sellepärast Kanadasse, et kohtuda konkreetselt nii avaliku võimu esindajatega, arendajatega, operaatoriga ning külastada seda konkreetset tuumajaama ja rääkida ehitajaga, et saada ka võimalikult palju otsest taustainfot.
Loomulikult kuulus visiidi juurde kohtumine parlamendis. Rääkisime Eesti ja Kanada vahelistest suhetest, ühistest liitlastegevustest, julgeolekust hästi palju ning ka külmutatud Vene varade kasutamisest Ukraina toetamiseks ja muidugi üldisest julgeolekust. Kas või merekaablite teema – kuidas sellises uues maailma olukorras liitlastena hästi omavahel hakkama saada.
Veel ootab ees kohtumine esindajatega Export Development Canadast (EDC), kes tihti panustab Kanada tehnoloogia eksportimisele rahaliste vahenditega laenu näol.
Reis on olnud väga hariv, eriti seetõttu, et palju olulist uut infot oleme saanud otseallikast. Ma arvan, et kohtumised ehitajate ja projekteerijatega on olnud väga valgustavad.
Külastasime ka selle uue tuumajaama ehituse erinevaid tehaseid, kus eelvalmistatakse erinevaid komponente. On näha, et see jaam on väga progressiivselt edasi liikunud. Kuna ehitusluba on väljastatud, siis on ka kaevetööd aktiivses faasis ja on üpris tõenäoline, et jaam 3-4 aastaga valmis ehitatakse.
Marek Reinaas: Külastades seda metallitööstust nägime ka konkreetselt neid metallosi, mida seal praegusel hetkel valmistatakse ette reaktori ja turbiini tootmiseks. Saime oma silmaga näha, et tõepoolest see jaam sinna tuleb. Lisaks veendusime, et selle jaama ehitamine ja võib-olla isegi mitte nii väga selle ehitamine, vaid projekteerimine ja kogu projekti juhtimine ja tulevikus koopereerumine on üks tubli ülesanne.
Ma arvan, et kui Eesti on otsustanud tuumajaama rajamise teed minna, siis on Kanada ilmselt kõige tõenäolisem partner selleks.
Ülle Baum: Kas saite teada, kui kaua võttis Kanadas Darlingtoni tuumajaama ehitamise ideest kuni praeguse tööfaasini?
Mario Kadastik: Protsessi alustati umbes 10 aastat tagasi. Kuna tegemist on siin esmaehitusega, siis seda ei saa võrrelda ühegi teise ehitusega, sest alati kõige esimese disaini kokkupanek, selle ratifitseerimine, litsentside saamine ja tegeliku ehituse alustamine ja tegelikult esimese ehitamine on alati projektid, mis võtavad kõige kauem ja on kõige kallimad.
Kõige esimese osa ehitamine on kallis, sest alles õpid neid vigu tundma, mis ehituses võivad olla. Teise, kolmanda ja neljanda ehitamised lähevad ladusamalt.
Kui Kanada on otsustanud, et esimene osa ehitatakse nüüd valmis, aga mõneaastase hilinemisega, et anda aega ehitusvigadest õppimiseks, ehituses tekkivate murekohtade leevendamiseks, ehituses õpitavaks, siis järgmiseks ehitataksegi kolm reaktorit juurde kaheaastase hilinemisega. Seda õpitut saame rakendada ka Eestis, sest eesmärk on Eestis ehitada samasugune.
Ülle Baum: Millal on plaanis see tuumajaam Eestis käiku panna?
Mario Kadastik: See sõltub ka sellest, kuidas õnnestub bürokraatlik protsess läbi teha. Eriplaneerimine ise vajab põhjalikult läbitöötamist.
Samuti seadusloome, regulaatori ehitamine. Orientiir võiks olla, et umbes siis, kui Kanadas on see jaam valmis ja töös, võiks Eesti saabuda sellesse hetke, kui peaks hakkama tegema otsust ehitusloa jaoks. Räägiksime orienteeruvalt 2035.-2040. aastate vahemikust.
Delegatsiooni võõrustas ka suursaadik Margus Rava Eesti Suursaatkonnas Ottawas, kus Riigikogu liikmetel oli võimalik kohtuda Eesti aukonsulitega Kanadas: Thomas Heinsoo, Evi Mustel, Evaleen Jaager Roy ja kandidaat Derek Vihvelin.
Riigikogu delegatsiooni kuulusid: Kalev Stoicescu, Marek Reinaas ja Toomas Uibo (Eesti 200); Mario Kadastik, Mart Võrklaev, Jüri Jaanson, Maido Ruusmaa ja Hanah Lahe (Reformierakond); Rain Epler (EKRE) ning Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Ülle Baum, Ottawas 30. mail 2025
