Telli Menüü

Eesti spordis on jutuks…

Mis saab meie talispordist?

Taliolümpia Sotšis on ajalugu nagu ka eestlaste kehvake esinemine seal. Murdmaa- ja laskesuusatajad võtavad küll veel sulavalt hooajalt viimast, aga üldiselt on käes aeg analüüse teha ja helgemat homset tõotavaid lahendusi otsida. Loodetavasti härjal siiski sarvist haaratakse, mitte ei tõmmata alguses pidurit (ärme teeme negatiivsete emotsioonide taustal uusi vigu!), ning siis häbi ei unustata (mis vana asja enam...). 

Ja paari aasta pärast, enne järgmisi talimänge leitakse, et polnud toona hullu midagi, pealegi uued talendid kasvamas ja vanadel kah veel aega kogemusi korjata ning kõik jätkub vanaviisi.

Aga Sotši statistika räägib kurba keelt. Kui 2006. a Torinos võitis Eesti kolm kuldmedalit ja oli medalitabelis müstiliselt kõrgel 12. kohal (järgnes kahe kullaga Norra!), ning neli aastat tagasi Vancouveris sai Kristina Šmigun hõbeda ja esikuuikus oli ka Andrus Veerpalu, siis nüüd jäi meie parimaks iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht (30 konkurendi seas).

Eesti jäi kaugele sellest, et olla Sotši 26 medaliriigi seas, ja üldse jäi meist tulemustelt viletsamaks vaid 37 tõeliselt eksootilist talispordimaad nagu näiteks neli endist Jugoslaavia osariiki, Jamaica, Togo, Iraan, India, Tonga jt. Piinlik. (Pikemalt Eesti Elu 7. märtsi paberlehes)

Enn Hallik, Pärnu Postimees

Loe edasi