Telli Menüü

Eesti spordis on jutuks

Kümnevõistleja Johannes Erm tõi eestlaste kastanid tulest

Kergejõustiku 2025. aasta maailmameistrivõistlused peeti Jaapanis Tokyos. Eesti sealt medalit ei saanud, aga kümnevõistleja Johannes Ermi 8431 punktiga saavutatud viies koht näitab, et kuigi kuulsaid kettaheitjaid ja odaviskajaid meil enam pole, oleme sel kuninglikul alal ikkagi tipu lähedal. Kui vaatame lähipiiride taha, siis Läti ja Leedu said Tokyos kumbki hõbemedali, Rootsi teivashüppaja Duplantise ja kettamees Stahli kullad, soomlased jäid nagu meiegi tühjade pihkudega.

Johannes Erm (photo: Kiur Kaasik)
Johannes Erm (photo: Kiur Kaasik)

Eesti saatis Tokyosse kümme kergejõustiklast. Õige mitmel alal (naiste 200m jooks, käimine ja teivashüpe) oli eestlanna üldse ajaloos esimest korda MM-il. Kuna seekord puudus mitme viimase MM-i 400 m tõkkejooksu finalist Rasmus Mägi, moodustasid eestlaste raskekahurväe kümnevõistlejad Erm, Karel Tilga ja Janek Õiglane. Paraku osutus ainsaks tegijaks Johannes Erm, kes polnud kevadise põlveoperatsiooni järel veel mulluses vormis. Ühelgi alal kümnest ta Tokyos isiklikku marki ei löönud, aga suuri altminekuid polnud ja sellest piisas medalile üsna lähedale jõudmiseks. Saanuks teibas 10-20 sentimeetrit enam, poleks haige pöid pärssinud odaviset…

Teistel Eesti „kümpimeestel“ läks lausa kehvasti. Janek Õiglane tuli oma vigase põlve süül rajalt ära juba kuulitõuke järel, Karel Tilga sai esmalt nulli kõrgushüppes, siis veel jätkas, aga ajas ka teivashüppes algkõrguse kolm korda maha. Võistluse lõppedes tõdes, et peab nüüd vist tükk aega ootama, kuni spordiisu tagasi tuleb. Ilmselt mõlgutab samu mõtteid naiste seitsmevõistluses nii kõrgushüppes kui kuulitõukes tulemuseta jäänud Pippi Lotta Enok.

200 meetri jooksus MM-debüüdi teinud Ann Marii Kivikas sai Eesti rekordist sajandiku võrra kehvema ajaga 23,14 sekundit 31. koha. Maratoonarid Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov olid 69 niiskes kuumuses lõpetanu seas 51. ja 63. Kõrgushüppaja Elisabeth Pihela oli lõppvõistlusele pääsedes tubli, aga seal osutus algkõrgus talle liiaks. Teivashüppaja Marleen Mülla sai eelvõistlusel jagu oma senisest tasemest madalama 4.25-ga, mis edasi ei viinud ja jättis tabelisse 26. koha. Eesti käimise 69 aasta järel maailmaareenile viinud Jekaterina Mirotvortseva sai debüüdi kohta rahuldava 38. koha.

Paraku tabas seda mitu valusat lööki, sest esmalt pidi meeskonna põhitsenter 210 cm pikkune Maik Kalev Kotsar vahetult enne Riiga sõitmist lendama Jaapanisse Yokohama klubi juurde õlaoperatsioonile ja kohe esimeses EM-mängus lõpetas vigastus eestlaste kogenud kapteni Siim Sander Vene mängud.

Korvpallimeeskond läks lootuste lati alt läbi

Euroopa meeste korvpallimeistrivõistluste üks alagrupp ja medalimängud peeti Läti pealinnas Riias. Eesti lootis lõpuks ometi EM-alagrupist vähemalt 16 kontinendi parema sekka saada, eelduseks oli üle aastate kogenud ja andekas rahvuskoondis. Paraku tabas seda mitu valusat lööki, sest esmalt pidi meeskonna põhitsenter 210 cm pikkune Maik Kalev Kotsar vahetult enne Riiga sõitmist lendama Jaapanisse Yokohama klubi juurde õlaoperatsioonile ja kohe esimeses EM-mängus lõpetas vigastus eestlaste kogenud kapteni Siim Sander Vene mängud. Kaks põhilüli puudu, lisaks Kristian Kullamäe ainsana rahvusvaheliselt kogenud mängujuht, meeskond oli haavatav.

Esialgu läks nagu arvata, favoriit Serbiale, kel liidriks NBA staar Nikola Jokic, kaotati 64:98. Seejärel oleks Eesti peaaegu võitnud (70:72) naaber Lätit (koos nende staari Kristaps Porzingisega). Siis tuli loodetud võit 89:75 Tšehhi üle, ja kardetud saun 64:84 hiljem finaali jõudnud Türgilt. Veerandfinaali pilet mängiti välja Eesti-Portugali mängus ja seal tõmbas pikema kõrre 68:65 Portugal. Neil oli tahtmist ja distsipliini selles mängus rohkem. Miks? Kes teab. Sport ongi selline.

Kui Eesti sellelt EM-ilt midagi võitis, siis rahvusvahelise meedia hinnangul olid Eesti fännid Riias kõige arvukamad, laulumaiamad ja üldse parimad. Ning neid oli seal mõni päev koguni 10 000! 2029. aasta Euroopa meistrivõistluste üks võõrustaja on Tallinn, plaanis on selleks ajaks ehitada ka suur spordihall.

Tänaku tiitlilootus on vist kustunud

Autoralli maailmameistrivõistluste kaks viimatist etappi Lõuna-Ameerikas läksid 2019. aasta maailmameistril, üle ookeani tänavugi liidrite seas esmalt Paraguai ja siis Tšiili teedele kihutama lennanud Ott Tänakul ja ta kaardilugejal Martin Järveojal lihtsalt öeldes metsa. Paraguais lõpetas Tänak korduvate rehvipurunemiste süül neljandana ja siis mingi lootus paberil veel säilis, aga Tšiilis ütles tema Hyundai mootor üles. Mees jäi tee äärde, lasi järgmiseks päevaks panna uue jõuallika, aga seegi ei vedanud soovitud jaksuga. Nii on Tänak nüüd paari viimase ralli eel 181 punktiga neljas, juhib üheksandat MM-kulda jahtiv Sebastien Ogier, kel kirjas 222 silma.

Jalgpallurid ei saanud jagu kääbus Andorrast

Tosin eelmist Eesti-Andorra vutimängu lõppesid eestlaste võiduga, hiljuti said andorralased 0:0 viigi puhul rõõmustada. Eesti, kel sellele mängule eelnes 0:5 saun MM-valikmängus Itaalialt, saatis Andorra sõprusmänguga erru oma rekordinternatsionaal (159 mängu) Konstantin Vassiljevi ja 100 mängu mehe Taijo Teniste. Skandaalid Eesti jalgpallis ei lõpe, nüüd on üleval jalgpalliliidu presidendi, UEFA täitevkomitee liikme Aivar Pohlaku Venemaad kui agressorit mittehukkamõistvad sõnavõtud. Mitu Eesti Jalgpalliliitu aastaid toetanud firmat on seejärel oma selgetest seisukohtadest teada andnud.

Loe edasi