Eesti peamine medalilootus on Pekingis siiski freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Eelmine olümpia Koreas jäi tal vigastuse süül vahele (Kelly oli siis pargisõidus maailmavalitseja!), nüüd on talle rivaale juurde tulnud, aga ikkagi oleks rennisõit (kus Sildaru on eksmaailmameister) ja pargisõit ilma temata nagu moosisai moosita.
Pekingis on Sildarul esimene start juba tehtud, aga Big Air pole tema meelisala. Võinuks küll loota finaalipääsu ja 17. kohast paremat, aga õnnetus ei hüüa tulles. Kellyl nimelt läks kolmandal hüppel, mis läks muidu hästi ja viinuks ta tosina finalisti sekka, maandumisel suusk alt ja selle võrdsustavad kohtunikud kukkumisega. Kahel Sildaru põhialal on tema suuremad konkurendid hiinlaste olümpia üks kaanenägusid Eilen Gu ja prantslanna Tess Ledeux, kes võitsid Pekingis Big Air hüpetes vastavalt kuld- ja hõbemedali. Loodame parimat!
Sildaru ja Ilvese kõrval on olümpial Eesti kolmas potentsiaalne medalivariant kiiruisutaja Marten Liiv 1000 meetri distantsil. Mullusel MM-il oli Adaverest nii-öelda põlve otsast kasvanud kiiruisutamise maailma viinud seltskonna praegune tipp Liiv sel distantsil viies (meenutagem, et tänavu tippspordist loobunud Saskia Alusalu sai eelmisel olümpial neljanda koha!). Liivigi nagu Ilvese puhul tuleb esile tõsta pühendumist – noormees on loobunud kõigest muust, elab ja treenib pidevalt Hollandis Heerenveeni nii-öelda kiiruisumullis.
Päris palju eestlasi on aga Pekingis oma olümpiastardi juba teinud. Ja ehkki tähti pole veel taevast alla sikutatud, võib kiitust juba jagada küll. Näiteks Otepää juurtega, aga USAs sündinud ja kasvanud mäesuusataja Kaitlyn Vestersteinile, kes sai ligemale saja startinu seas suurslaalomis 35. koha (slaalomis kahjuks küll kukkus). Ja iluuisutaja Aleksander Selevkole, kes kukkus treeningul raskelt õlale, aga lasi õla haiglas paika tõmmata ning läks ikka võistlema. Oli küll isiklikust margist palju kehvemate punktidega eelviimane, aga ikkagi vahva ja vapper.
Eesti suusahüppajad Artti Aigro ja Kevin Maltsev andsid endast parima, olles normaalmäel vastavalt 34. ja 40. Murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev sai 15+15 km suusavahetusega sõidus senise karjääri parima 33. koha ja seda vaatamata krampidele ning suusakepi purunemisele. Noor Kaidy Kaasiku sai treeneritelt kiita naiste suusavahetusega sõidu 39. koha eest.
Kui keegi Pekingis avastartidel alt on läinud, siis kahjuks Eesti televaatajate (ETV näitab seda atraktiivset ala palju!) armastatud laskesuusatajad. Raskelt libisev lumi, tuul ja külm kuiv õhk on kõigile samad, aga eestlased said pikkadel (naistel 15, meestel 20 km) distantsidel tasemele mitte vastavalt kehvad kohad. Parim oli Tuuli Tominga 43. koht, ülejäänud lõpetasid paremustabeli lõpus. Aga jälle – lootus elab lõpuni, laskesuusas on distantse ja alasid õige mitu.
Olümpia olümpiaks, muud tähtsat ja ilusat sporti oli ja on maailmas ikka ka. Nii peeti Tallinnas olümpia eel Euroopa iluuisutamise meistrivõistlusi. Eestlastest said seal jääle üks mees- ja kaks naisüksiksõitjat ning Eesti-Prantsuse jäätantsupaar. Neist parimaks osutus tallinlanna Niina Petrõkina, kes tõusis veatu vabakavaga kaheksandaks. Muide, Eestit meeste seas esindanud Arlet Levandi on Euroopa kunagise iluuisumedalisti Anna Levandi ja Calgary 1988. aasta olümpia kahevõistluspronksi Allar Levandi laps. Mis aga veel iluuisutamist ja Tallinna puudutab, siis Euroopa meistrivõistlustele järgnes Tondiraba hallis maailmajagude karikavõistlus, kus nähti ka palju muu maailma, mitte vaid oma kontinendi tähti. Üks kaunimaid spordialasid esitles end eestlastele täies säras!
Mööda ei saa minna meie tennisetähtedest, 26aastasest Anett Kontaveidist ja kümme aastat vanemast, aga iginoorest Kaia Kanepist. Nemad tegid furoori Austraalias. Grand Slami turniiri eel osales Kontaveit Sydney WTA 500 turniiril, kus jõudis poolfinaali. Seal küll maailma 9. reket Kontaveit neljandale reketile Barbara Krejcikovale seitsmelt (!) matšpallilt kaotas, aga näitas head vormi. Et aga päevad pole vennad, selgus Melbourne’is Austraalia lahtistel meistrivõistlustel, kus Kontaveit pidi juba teises ringis alla vanduma Taani imelapsele, vaid 19-aastasele Clara Tausonile.
Kanepi seevastu üllatas kogu maailma. Väga harva võitleb maailma teise saja (Kanepi oli WTA 115.) mängija end kaheksa parema sekka, aga Kaia tegi seda taas. Karjääri jooksul juba seitsmendat korda, kahjuks aga ei õnnestunud seegi kord võita… Juba teises voorus pistis Kanepi kotti maailma kunagise esireketi Angelique Kerberi, siis võitis mitut enda edetabelikohaga sarnast mängijat ja 16 parema seas võitis vapustavas mängus, mida vist jälgis kogu Eesti telepublik, ka maailma praeguse teise reketi valgevenelanna Arõna Sabalenka. Kahjuks rauges Melbourne’i kuumuses Kanepi jaks veerandfinaalis poolatar Iga Swiateki (WTA 7.) vastu. Aga Kaia tõus WTA 63. kohale ja ligi veerand miljonit dollarit auhinnaraha on tõsiasi. Eesti loodab korraldada sügisel WTA 250 taseme naisteturniiri, põnevusega oodatakse kahe koduse kange head esinemist ja ehk ka finaali Kontaveit – Kanepi!
Praegu mängib Anett Kontaveit Peterburi WTA 500 turniiril. Anetil on teine asetus, ta on jõudnud kolme võiduga veerandfinaali.
Olümpia ja tennise kõrval olid Eesti spordi lähimineviku olulisemad sündmused epeevehklejate suur edu Doha MK-etapil ja autoralli eksmaailmameistri Ott Tänaku jätkuv ebaõnn. Et lõpetada positiivsetel nootidel, siis esmalt Tänakust. Nüüd sõidetakse ralli MM hübriidajamiga autodel, paraku on need veel kapriissed ja eriti ebakindlad on Hyundaid, millega kihutab ka Tänak koos kaardilugeja Matrin Järveojaga. Igatahes läks auto jälle katki ja nagu mitmel viimasel aastal lõpetas Tänak MM-sarja avanud Monte Carlo ralli raja ääres. Õnneks vähemalt seekord kuristikku ei kukkunud, kui kahe aasta tagust hirmsat õhulendu meenutada.
Aga Dohas hõivasid kogu pjedestaali Eesti vehklemisamatsoonid. Võitis MK-etapi Katrina Lehis, teine oli Nelli Differt ja kolmandat kohta jagas Erika Kirpu.
Enn Hallik, Pärnu
