See oli meie hõimusõprade soomlaste vennaarmastusest kantud austusavaldus, millega tähistati armastuse ja lugupidamisega Eesti õdede ja vendade sünnimaa, Eesti Vabariigi 106. aastapäeva.
Pärastlõunal leidis Soome Kodus aset aga Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidu, mille korraldasid kodu tegevusjuht Sari Emas ja teda nõustanud eestlasest soomekodulane Tamara Norheim-Lehela. Sellest kujunes siiras tänukummardus Eesti Vabariigile.
Palves tänati Loojat läänemeresoome-keelte ja nende rikkalike murrete, mis ei ühenda mitte ainult hõimurahvaid, vaid rikastavad kogu maailma kultuurilist mitmekesisust, säilimise eest.
Soome Kodu alumise korruse saal oli pidulikkusest pakatav ja pidurüüs pere rahvast tulvil. Pärast Sari Emasi südantsoojendavat tervitust andis ta sõna Vana-Andrese koguduse õpetajale Kalle Kadakale, kes aastapäevapeo avapalvuses rõhutas Eesti ja Soome rahvaste sügavat ühtsust – meie ühist riigihümni viisi. Õpetaja Kadakas toonitas, kuidas peale ühise meloodilise sideme liidab kahte rahvast veel üks oluline seos – põlvkondi ühendav vennaarmastus Jeesuses Kristuses. Palves tänati Loojat läänemeresoome-keelte ja nende rikkalike murrete, mis ei ühenda mitte ainult hõimurahvaid, vaid rikastavad kogu maailma kultuurilist mitmekesisust, säilimise eest.
Alguspalvele järgnenud hümnide laulmise järel astusid üles Tamara Norheim-Lehela ja tema tütred Talvi Maimets, Linda Norheim-Brookes ja Leena Tiismann, pakkudes meeldejäävat kultuuriprogrammi, milles esmalt esitlesid Eesti rahvarõivaste ilu. Tamara tütar Tiina (Orpana) oli samuti piduliste seas. Tamara kandis Mustjala rahvarõivaid, Linda Norheim-Brookes esitles Kuusalu ning Talvi Maimets Pühalepa omi. Erilist tähelepanu pälvisid Pühalepa naiste rahvarõivastele omased aksessuaarid – vasest rõhud (rõngasehted), tinases tupes pisikene puss ja nõelakoda (nõelapadi), mida Talvi haaravalt tutvustas. Ema ja tütarde rahvarõivaste esitlus muutis saali kujutletavaks moe-lavaks, kus erilist imetlust äratanud Eesti eri kihelkondade rahvarõivaste peenete tikandite ainulaadne ilu vallandas unustamatu kaasaelamise peo rahva seas.
Pärast haaravat ja harivat moeetendust astus üles Tamara ja tema tütarde kaunihäälne pereansambel, kus tütar Leena Tiismanni klassikalise kitarri ja Linda Norheim-Brookesi klaverisaatel esitati kaks kuulajate südameid liigutanud isamaalist laulu: Uno Naissoo ,,Mu kodu“ ja Juhan Aaviku ,,Laul kodumaast“.
Iga värv ei ole üksnes osa meie rahvussümboolikast, vaid kannab ka igale Eesti Vabariigi kodanikule isiklikku ainukordset tähendust...
Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidukõnes ,,Sini-must-valge jumalik harmoonia“ süüvis õpetaja Kalle Kadakas Eesti lipu värvide tähendusse, öeldes: ,,Sinine kujutab meie pea kohal laiuvat lõpmatut taevast, mis hingestab meie unistusi ja palveid. Must viitab Eestimaa viljakale mullale, meie jõu allikale, samas ka paigale, kus igatseme kord puhata. Valge on meie südametunnistuse puhtus, mis juhib meid läbi aegade, nii rõõmus kui kurbuses, ühendades meid kõiki kolmevärvilises sinimustvalges harmoonias. Iga värv ei ole üksnes osa meie rahvussümboolikast, vaid kannab ka igale Eesti Vabariigi kodanikule isiklikku ainukordset tähendust, ühendades neid kõiki ühises püüdluses ja lootuses, Eesti kolmevärvilise lipu kudumise loomesse läbi aegade.“
Peokõne lõppedes avaldati tänu Loojale, korraldajatele, esinejatele ja osalejatele. Paluti Looja õnnistust Eestile, Soomele, Kanadale ning Toronto Eesti ja Soome kogukondadele. Jumala Poja kannatusrajal kindlana püsides ja tema armule lootes, paluti rahu nii inimesele kui ka kogu maailmale. Palvetele andis kinnitust ühislaul, Juhan Aaviku ,,Hoia, Jumal, Eestit“, mida saatis horvaadi-soome päritolu Dasha tundlik klaverimäng.
Lõpetuseks serveeriti soomepärast aastapäeva kahvitarjoilu, ,,kohvi-ilu“, koos hõrgu kringli ja imemaitsva sünnipäevatordiga. Seltskondlik sumin, mis meenutas vanade sõprade kohtumist, täitis ruumi, luues südamliku ja koduse õhkkonna. Sel hetkel tundus paslik meenutada piiblisalmi: ,,Vaata, kui hea ja armas on, kui vennad üheskoos elavad! Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse.“ (Psalm 133:1, 3b).
