Telli Menüü

Eesti talupoja kalender

Õues on varjulistes kohtades ikka veel näha lund. Ometi on kevad juba kohal ja hommikune päike teeb meele rõõmsaks. Ka see on tore, et päev on üha pikem – päike tõuseb vara ja läheb hiljem looja. Praegu on päev sama pikk, kui ta on New Jerseys kesksuvel, mil läheb pimedaks kella üheksa ajal õhtul. Nii ma mäletan oma lapsepõlvest.

Enne kui rohi rohetama hakkab, on kogu ümbrus must ja räämas, sest kogu sodi, mis oli talvel kaetud kena valge lumega, on nüüd raevukalt selle alt välja koorunud. Igatahes on maal praegu palju töid ootamas tegemist ja ma isegi ei teadnud, kust alustada, kuni minu kätte sattus eesti talupoja 2012. a kalender. Seal on kirjas:
Viido Polikarpuse äi Klõbi talu peremehena.


„Laupäev, 14.04 on künnipäev, mis tähistab suvise tööpoolaasta ja künniaja algust. Kui päris künnitöö jaoks on põld veel jääs või lumine, peab põllumees künnipäeval kasvõi ühe vao kündma, siis lumi sulab hästi ja saak tuleb hea. Õige künnitöö algab muidugi siis, kui ilmad seda lubavad, olgu enne või peale künnipäeva. Peamiselt lõuna pool on aga hästi tuntud vanasõna, mille kohaselt virgal mehel on künnipäevaks maa küntud või ta on ammu kündmas, laisk aga alles seab atra. Künnipäeval tuleks tõusta enne päevatõusu, et olla suvi läbi virk ja tubli. Kündjat kastetakse põllule minnes või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna. Kastetud on ka muid esimese töö tegijaid, et neid õnnistada ja anda neile head tervist. Künnipäev on olnud üks kevadiste külvinädalate lugemise peamisi algustähtpäevi, mis arvatavasti hiljem on kandunud karjalaskepäevale (23.04).

Künnipäeva on seostatud Sõela tähtkujuga. Sõela sügisese liikumise järgi on ennustatud ka kevadise künniaja algust, näiteks: Lääb märdin Sõgel akku, lääb künnipäeval härg vakku (Tarvastu). Teiselpool aastaringi seisab künnipäeva vastas talvist poolaastat alustav kolletamispäev (14.10). Mõlemad tähtpäevad kuuluvad meie muistsesse kalendrisse. Nõnda siis alustame künnipäeval töise suvepoolaastaga. Künnipäeva võiksid peale põllumeeste tähtsaks pidada aiamaapidajad ja üldse kõik, kellel tegemist suvise hooajalise tööga. [—] Ja hää oleks jagada seda esivanemate kombel.”

Minu naabrid räägivad ikka, kuidas vanasti tehti suuri talutöid talgu korras. Naabrimees Aivar tunneb nendest koostegemistest praegu suurt puudust, sest ka kõige raskemad ettevõtmised sai nõndaviisi koos kiiresti ja korralikult tehtud. Kui mõnel naabril puudus mingi tööriist või -masin, siis laenati see teiselt. Ja kui naabri talus saadi ühiselt töödega ühele poole, siis oli teada, et tullakse järgmisena sulle appi. Pärast tööd aga pidutseti. Nii said asjad tehtud ka Lakewoodis New Jerseys, kui mina laps olin. Ehitati Eesti Maja ja eesti kirik. Ka meie, lapsed, olime ninapidi nende tegemiste juures ja lõime jõudu mööda kõiges kaasa.

Meie puukuur on praegu tühi ja ootab talvekütte varumist. Puud vajavad ka lõhkumist ja riita ladumist. Veel oleks tarvis parandada aida katus ja viia lõpule tööd päikesepargi püstitamise juures. Ka päikesepark asub minu talu maadel. Igatahes ootavad mind ees rohked kevadtööd. Probleem on vaid selles, et ma olen endale lubanud: hakkan tegutsema kohe homme hommikul …

Viido Polikarpus

Loe edasi