Tänavune konverents kandis pealkirja Reclaiming Authenticity in Communication, mille ümber sajad ettekanded ka koondusid. Eesti teadlastest oli kohal nii Tallinna Ülikooli kui ka Tartu Ülikooli esindajaid.
Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus koos teadur Madis Järveküljega tutvustasid ICA konverentsil üht osa oma laiemast mitmeaastasest uurimisprojektist. Laiem projekt uurib, kuidas kasutada meediaandmeid nõnda, et meedia laiemalt pakuks ühiskonnale enam ,,avalikku väärtust“. Torontos peetud ettekanne keskendus plokiahelatele kui andmehaldusmehhanismile ja kuidas need võivad aidata meedialoojatel internetimajandust ümber kujundada. Nõnda et enam loodud väärtusest jõuaks tagasi loojatele. Pärast Toronto konverentsi liikus professor Ibrus veel edasi Calgarysse, kus osaleb koos Estonian Business School’i (EBS) rektori Meelis Kitsingu ja tehnikajakirjaniku Henrik Roonemaaga Inventures Canada konverentsil, kus arutletakse Eesti e-riigi senise edu põhjuste ning ka edasiste lahenduste teemadel.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit osales konverentsil 14 riigi teadlastest koosneva uurimisrühmaga. Nimelt veab professor Harro-Loit parasjagu Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020 rahastuse saanud projekti, mis kannab pealkirja Critical Explorations of Media Related Risks and Opportunities for Deliberative Communication: Development Scenarios of the European Media Landscape (lühidalt Mediadelcom). Uurimisrühma ettekanded keskendusid seekord meedia- ja infovabaduse teemale, sealhulgas meedia vastutusele, regulatsioonile ning ajakirjanike kompetentsile. Rühma ettekannetes oli näha esmaseid riikidevahelise võrdluse tulemusi.
,,Suures plaanis kuulub Eesti Põhja-Euroopa ajakirjanduskultuuri esindavate riikide rühma, indeksite koondtulemusena oleme seal koos Rootsi, Saksamaa ja Austriaga. Väga paljude uuringute analüüsi tulemusena saame öelda, et pikk ajakirjandushariduse traditsioon, suhteliselt kõrge ajakirjanike haridustase ja ajakirjanike tundlikkus vabaduse piirangute osas on määravad faktorid,“ ütles Harro-Loit. Ta rõhutab, et Mediadelcomi rühm koondab ja analüüsib olemasolevaid andmeid ja uuringuid.
Mediadelcomi projekt ei piirdu aga ainult riikide võrdlusega. ,,Me püüame analüüsida ka ajas toimuvaid muutusi riigi sees, küsides endalt, kui palju me tegelikult kogume süstemaatiliselt teadmisi selle kohta, millises suunas ühiskond liigub,“ rääkis TÜ ajakirjandusprofessor Harro-Loit. Tulemus, kuhu rühm on jõudnud, on see, et igapäevases meedias on tendentside kohta palju teavet, aga Eesti meediaga seotud riskide ja võimaluste seiramise võimekus on väike. ,,Meie monitooring näitab, et agenda seab Euroopa Liidu rahastus, Eesti riigi poolne huvi on väga väike. Nüüd ongi küsimus – kuidas Euroopas ja Eestis ikkagi kujundada teadmuspõhine meediapoliitika kultuur?“ küsib ta.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Masaryki Ülikooli (Tšehhi) ajakirjandusosakonna teadlase Signe Ivaski ettekanne keskendus Eesti ajakirjanike kogemustele veebipõhiste rünnakutega. Tema uuring näitab, et suurem osa ajakirjanike-vastaseid rünnakuid leiab aset veebis ning need on kas privaatsed või avalikud. Privaatsed rünnakud on need, kus ajakirjaniku poole pöördutakse otse, näiteks e-kirjaga, avalikud rünnakud on sellised, mida näevad ka teised, näiteks postitus sotsiaalmeedias või ajakirjaniku eraelu paljastav sotsiaalmeedia rühm. Kui esmajoones tundub, et ründaja on üksik inimene, siis uuring näitab, et tihtilugu kuulub inimene rühma, milles julgustatakse ajakirjanikku ründama.
Veel oli Torontos kohapeal Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson. Üks tema ettekanne keskendus sellele, kuidas strateegiline süüdistuste vältimine valitsuses võib hõlmata sunnitud ebaviisakust, see tähendab väljendite kasutamist, mis ründavad (potentsiaalsete) kriitikute enesehinnangut eesmärgiga neid sundida oma (tulevast) kriitikat tagasi hoidma. Hansson selgitas, et enesehinnangu rünnakuid viiakse ellu peenete viiside abil, näiteks sarkasmi või näilise viisakusega. Ta lisab, et sunnitud ebaviisakuse kasutamine demokraatlikes aruteludes viib eetiliste probleemideni.
Teine Hanssoni ettekanne toetus kahele küsitluseksperimendile, mille käigus testiti süüdistuse fookuse (sihikule võetud poliitikukäitumise iseloomu, käitumise või tulemuste) ja süüdistuse aluse (tõesuse ja võimekuse hinnangute) mõju kriitika tajutavale jõule ning kavatsustele Twitteris süüdistusi uuesti postitada. Tulemused paljastavad protestijate jaoks kaalutlusmängu: kriitilisena nähtud süüdistusstrateegiad võivad uuesti postitamist tõkestada.
Konverentsi nimekirjast leiab veel mitmeid eestlasi, kes distantsi ja ajavööndite kiuste olid Torontosse esinema tulnud. Võib kindlapeale võita, et kellelgi ei jäänud Niagara juga külastamata ega Toronto suurimad vaatamisväärsused vaatamata, sealhulgas Eesti Elu toimetus Tartu College’i majas. Toronto jäi meelde sõbraliku linnana, kus suvalistes kohvikutes teenindajatega rääkides oli harv, kui keegi Eestit ei teadnud või eestlasest tuttavat ei omanud.
