Kirjalikud tervitused olid saatnud Ühendatud Kuningriikide asekonsul Fern Horine ja Kanada parlamendiliige Corneliu Chisu.
Õhtu tseremooniameistriks oli Tõnu Tõsine. Sõnavõtuga esines kõigepealt EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, kes oma kõne lõpul tegi teatavaks Kanada eestlaste teenetemärgi saajad Torontost: Kadri Munro, Mati Pajo, Ingrid Silm ja Kaja Telmet (vt ka EKN teenetemärgid 2014 EE#7, 14.02.2014, lk 2). EKNi nimel kinnitas kohalolnuile märgid rinda Toomas Merilo.
Kanada eestlaste kuldmärgi pälvis Kanada parlamendi spiiker Peter van Loan, kes esines pikema tänukõnega, mainides humoorikalt, et tema on ainsa eesti juurtega inimesena 2014. aastal kuldmedali osaliseks saanud. Veel võttis sõna Tribute to Liberty president Ludwik Klimkowski, kes juhtis tähelepanu Ukraina sündmustele ja pani koosolijaile südamele anda ukraina rahvale nende raskes olukorras moraalset tuge.
Muusikalist meelelahutust pakkus sopran Heli Tenno, kes Charles Kipperi klaverisaatel esitas kolm südamlikku eesti helindit.
Vastuvõtu ametlik osa lõppes Eesti Vabariigi hümniga, mille järel siirduti fuajeesse vabaks keskusteluks suupistete ja veiniga.
Pühapäeval, 23. veebruaril toimus Toronto Eesti Seltsi korraldusel Eesti Maja suures saalis pidulik kontsert-aktus motosildi all „Lauluga tulevikku”. On meeldiv tõdeda, et meie iseseisvuspäeva tähistamisel on viimasel ajal leidnud rakendamist mingi keskne idee, mis selle päeva tähtsusele annab erilise lisavarjundi. Seekord oli juhtmõtteks eelseisev üldlaulupidu Tallinnas.
Teadustaja rollis oli noor ja enesekindel Hans-Ashton Soots. Skautide ja gaidide orkestrilt „Kõla” ngdr Tiina Paluoja juhatusel kostsid P.O. Greve „Porilaste marsi” helid, mille saatel skautlikud noored tõid sisse Kanada ja Eesti rahvuslipud ning süütasid tõrvikus vabadustule.
Pärast ühiselt lauldud „O Canada” lausus haaravad ja südamlikud palvesõnad õpetaja Kalle Kadakas, kes päevasündmuste taustal ei jätnud eesti rahva kõrval mainimata ka meie ukrainlastest saatuskaaslasi.
Langenute mälestustseremoonia viis läbi EV Kaitseväe nooremleitnant Markus Alliksaar. Tema sõnavõtule järgnes leinaseisak August Topmani „Reekviemi” helidega orkestrilt skm Enn Kiilaspea juhatusel.
Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipperi juhatusel esitas Aleksander Läte „Kostke, laulud!” Seejärel tegi EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat kavaväliselt teatavaks paar rõõmustavat uudist. Nooremleitnant Markus Alliksaar oli Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja käskkirjaga ülendatud leitnandiks. Vastava tunnusmärgi kinnitas ta mundrile ltn Tarmo Rae. Kaks torontolast olid tunnistatud Eesti Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi vääriliseks riigikaitseliste teemade järjepideva kajastamise eest. Need olid Eesti Elu tegevtoimetaja Kai Kiilaspea ja EWR (Estonian World Review) juhtfiguur Vaado Sarapuu. Kuna märgid saabuvad alles järgmisel kuul, pidid vääristatud esialgu leppima aupeakonsuli käesurve ja publiku tunnustava aplausiga.
TERR „Kungla” mudilasrühm Viive Kittaski juhatusel ning abijuhtide Kristina Põldre ja Liina Jõgi assisteerimisel esitas laval mitu tantsu. Noorte püüdlik entusiasm oli liigutav ja nakatav.
Talvi Parmingu aktusekõne oli mitmes mõttes erakordne. See oli osavalt üles ehitatud aktuse juhtmotiivile „lauluga tulevikku”. Meisterlikult koostatud, hoolikalt läbi mõeldud, ladusas ja veatus eesti keeles selgelt ning mõjuvalt ette kantud. See oli ood eesti laulupidude traditsioonile ja ühtlasi innustus osavõtuks eelseisvast. Kõne, mis aktuse külastajate poolt võeti vastu sõna tõsises mõttes maruliste ovatsioonidega, loodame avaldada täispikkuses EE veebilehel.
Ühendkoor, kuhu kuulusid TEAS „Ööbik”, Toronto Eesti Koolikoor ja Toronto Eesti Meeskoor, esitas neli laulu eelseisva laulupeo kavast. See mõjus loogilise jätkuna aktusekõnele, milles kajastus kõigi esitatud laulude sõnum. Ühendkoori juhatasid vaheldumisi Reet Lindau-Voksepp ja Charles Kipper. Viimane saatis ka üht laulu klaveril.
Toronto Eesti Seltsi esinaise Anne Liis Keelmanni kogu olemus peegeldas magusat rahulolu, kui ta aktust lõpetades pöördus tänusõnadega kavas osalenute poole. Tänas ka nähtamatuid – Eesti Seltsi juhatuse liikmeid ning mitut vabatahtlikku, kes aktuse ettevalmistusel ja läbiviimisel oma lahket abi osutasid.
Rahvushümni ajal juhatas orkestrit skm Enn Kiilaspea. Kui lipud pidulikult Arvi Miido „Lipumarsi” helide saatel lahkusid, oli taktikepp taas ngdr Tiina Paluoja käes.
Vahetult pärast aktust toimus keskmises saalis traditsiooniline austusavaldus Eesti iseseisvuse eest võidelnud sõjaveteranidele Eesti Korporatsioonide Liidu (presideeriv korp! Rotalia) ja Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldusel. Avatervituse lausus korp! Rotalia esimees Aleks Kivi, kes rõhutas, et tema vabaduses sündinud ja kasvanud noore mehena tunneb aukartust nende meeste ees, kes oma maa ja rahva vabaduse nimel on relva kandnud.
Korraldajaile avaldasid tänu kaptenmajor Paavo Loosberg ja veebel Egbert Runge. Spontaanse ja impulsiivse sõnavõtuga esines ltn Tarmo Rae, paludes tõsta täidetud pokaalid ja tühjendada need kriisiseisus ukraina rahva terviseks.
Andres Raudsepa (korp! Sakala) eestvedamisel lauldi paar sõdurilaulu. Vesteldi, maitsti kohvikuperenaise hõrgutisi ja kõlistati klaase kokku. Pärast EÜSi esimehe Enn Varriku lõppsõna koduteele asudes tajuti Egbert Runge sõnade kohaselt, et noortes elab Eesti edasi. Täpselt sama tundega oli lõppenud aktus.
Eerik Purje
Fotogaleriid
- Pärnu Keskväljakul toimus Eesti Vabariigi 96. aastapäeva paraad
- Eesti Vabariigi 96. aastapäeva oikumeeniline jumalateenistus Toronto Peetri kirikus
- Eesti lipu heiskamine Toronto Raekoja ees
- Eesti Vabariigi 96 aastapäeva kontsert-aktus
- EKNi ja EV Aupeakonsulaadi VASTVÕTT RAHVALE Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul
