Tänavu oli sel üritusel enam kui kakskümmend tuhat osalejat enam kui 100st riigist. 600,000 ruutmeetri suurusel alal oli erinevate riikide valitsuste, firmade ja ekspertide poolt esitatud 1,100 erinevat väljapanekut. Nende seas oli Euroopa Liidu paviljon, kus osalesid erinevad Euroopa Liidu riigid, nende seas ka Eesti. Eestlastest esines konverentsi raames ettekandega Margus Raha, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna analüütik. Ta esines Euroopa Liidu seminaril ,,Securing Raw Materials for the Green and Digital Transition“, mis oli korraldatud Euroopa Liidu poolt 7. märtsi hommikul InterContinental Toronto Centre Hotel Ballroom’is. Sel Networking ja Business Breakfast seminaril, millest võttis osa enam kui 100 inimest, olid kohal ka paljud Eesti juhtivate ettevõtete esindajad nagu Constantine Karayannopoulos, tegevjuht, Neo Performance Materials, Stig Rogenbaum, äriarendusjuht, Eesti Välisinvesteeringute Keskusest ja Rait Randrüüt, müügijuht, Skeleton Technologies.
Nii Euroopa Liidu paviljonis kui ka EL seminari vaheajal olid Margus Raha ja Rait Randrüüt valmis lahkesti vestlema ja vastama küsimustele, tutvustades ennast, oma tööd ja firmasid.
Margus Raha on Tartu Ülikooli lõpetanud geoloog (MSc). Tema praegune töökoht on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis maavarade osakonnas, kus töötab analüütikuna. Samas on ta ka Eesti maavarade komisjoni esimees ning paljude maavarade teemaliste juht- ja töögruppide liige nii Eestis kui ka välismaal. Hr. Raha on ka Eesti esindaja Euroopa Komisjoni juures töötavas konfliktmaavarade töögrupis, samuti on ta esindajaks Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juures olevas kriitiliste maavarade töörühmas. Varasemalt töötas ta Eesti Geoloogiateenistuse eelkäija Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiadirektorina (director of geology). Tänavune oli ta teistkordne PDAC'i konverentsist osavõtt. Ta esindas ka Eestit eelmisel aastal ja esines konverentsi raames ettekandega.
ÜB: Esindasite Eestit PDAC 2023 konverentsi raames toimunud Euroopa Liidu seminaril Torontos ettekandega Critical raw materials for the green and digital transition – what Estonia could offer? Kriitilised maavarad – mis on Eestil pakkuda? Miks on oluline sellisel konverentsil osaleda?
MR: Miks on tähtis Eesti ja Eesti ettevõtete iga-aastane osalus sellel maailma ühel juhtivamal maavarade uurimise ja kaevandamise konverentsil? Kontaktid ja veel kord kontaktid. Eesti oli sel aastal palju paremini esindatud kui varasemalt. Eesti ettevõtted võivad siit leida oma toodangule potentsiaalseid ostjaid, koostööpartnereid või ka investoreid, samas ka endale vajalikke spetsiaalseid valmistooteid (spetsiaalne aparatuur, jne) oma põhitegevuse hõlbustamiseks. Eesti riik aga ettevõtteid, kes oleksid huvitatud oma tegevuse laiendamisest Eestisse või siis Eestisse investeerimisest. Euroopa Liidu tasandil on oluline maavararikaste nn sõbralike riikidega koostöölepingute sõlmimine, et tagada varustuskindlus vajalikele toormetele.
ÜB: Milliseid uusi ideed andsid EL seminar ja kohtumised oma kolleegidega laiast maailmast sel mainekal rahvusvahelisel konverentsil?
MR: Peamine oli ikkagi tutvustada Eestit riigina, kus leidub ka kriitilist maavara nagu näiteks haruldasi muldmetalle, et mingi aja pärast saaksid rahvusvahelised ettevõtted tulla Eestisse ja konkureeriks siin maavarade kaevandamisele ja kohapealsele väärindamisele. Praktiline oli kohtuda ka Kanada erinevate puurmasinate valmistajatega, sest on plaan soetada üks selline Eesti Geoloogiateenistusele.
ÜB: Kas sooviksite veel midagi rohkemat juurde lisada selle teema selgituseks?
MR: Eestis paiknevad Euroopa Liidu suurimad teadaolevad fosforiidivarud. Samas imporditakse praegu peaaegu kogu Euroopa Liidu (EL) fosfaattooraine Põhja-Aafrikast (peamiselt Lääne-Sahara ja Maroko) ja Venemaalt, vähesel määral toodetakse seda ka Soomes. Alates 2018. aastast on Euroopa Komisjon lisanud fosforiidi kriitiliste toorainete loetellu kui toorme, millel on nii suur majanduslik tähtsus kui ka oluline tarnerisk. Tarnerisk on seoses Vene-Ukraina sõjaga oluliselt tõusnud, sest umbes 20% fosforiiditooret on seni Euroopasse toodud Venemaalt.
Kõrvuti fosforiidiga on EL kriitiliste toormete nimekirjas haruldased muldmetallid (HMMd või ingl. k. REEd), mis on tüüpiliselt fosforiitides esindatud kõrgenenud sisaldusega ning mille võimaliku uudse toormena fosforiite ka käsitletakse. Fosforiidi ja kaasnevate ressursside kasutusele võtmisel kaasneks võimaliku potentsiaalse tuluga Eesti ühiskonnale riigi jõukuse kasv, mis tekib kontsessiooniõiguste müügist (PDAC-il sai räägitud, et Eestil on plaan seadusesse kontsessioonimehhanism sisse viia), maavara kaevandamisõiguse tasust ning omanikutulust, kui riik otsustab kaevandamisettevõttes omandada osalust. Sel juhul on võimalik luua võimalus suunata maavarade väärindamisest loodav tulu riiklikku nö. heaolufondi, mille edasist kasutamist saab otsustada riigi prioriteetidest lähtudes.
Kaasnevate ressursside (fosforiidilasundit katvas graptoliitargilliidi kihis akumetall vanaadium ja haruldased muldmetallid) väärindamine ja majanduslikult tasuva tehnoloogia väljatöötamine võimaldab toetada nn rohepöörde initsiatiivi ja soodustab digimajanduse arengut. Kui õnnestub eraldada HMMd, siis toetab Eesti olemasolev kompetents väärtusahelat (Sillamäe haruldaste muldmetallide tehas NEO Silmet on ainus läänemaailmas haruldasi muldmetalle töötlev tehas, lisaks ehitatakse Narva uus püsimagnetite tehas Neo Silmet poolt). Kuna tegemist on seniste analoogsete protsesside kogemust arvestades väga tundlike teemadega, siis et vältida sotsiaalseid konflikte, peab riik olema võimalikult rohketes etappides juhirollis. NEO Silmet kuulub Toronto börsil noteeritud kompaniile NEO Perfomance Materials.
Euroopa Liidu paviljonis esindasid Skeleton Technologies firmat müügijuht Rait Randrüüt ja Automotive & Business Development’iasejuht Sebastian Pohlmann. Skeleton Technologies oli PDAC’l esindatud esimest korda. ,,Kaevandussektor on firmal praegu fookuses ja tundus ideaalne võimalus seda segmenti detailideni tundma õppida,“ ütles Rait Randrüüt ja vastas lahkelt küsimustele.
ÜB: Palun tutvustage lühidalt Skeleton Technologies firmat.
RR: Skeleton Technologies on 2009. aastal Tartus asutatud Global Cleantech 100 ettevõte ja tehnoloogialiider kõrgvõimsusega enegiasalvestite valdkonnas. Skeletoni klientideks on muu hulgas maailma juhtivad auto- ja transporditööstuse ettevõtted, tööstuslike seadmete tootjad ja elektrivõrgu haldajad. Skeletoni eesmärk on võidelda maailma parimate energiasalvestiste arendamise ja tootmise kaudu kliimamuutustega. Meie superkondensaatorid ja superakud aitavad klientidel vähendada CO²-heidet ja säästa energiat, võimaldades ka kõige keerulisemate tööstusharude elektrifitseerimist. Ettevõtte patenteeritud kumergrafeenil põhinev energiasalvestus on sektori viimase 20 aasta suurim tehnoloogiline edusamm. Uuendusliku materjali kasutamine viib salvestite võimsuse ja energiatihenduse seni võimatuks peetud tasemele. Kumergrafeeni arendamise eest pälvisid Skeletoni teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson mullu ,,Euroopa aasta leiutaja“ tiitli. Skeletonil on neli peamist tegevuskohta Saksamaal ja Eestis: tootmine Dresdeni lähistel Großröhrsdorfis, müük Berliinis, materjalide arendamine Bitterfeld-Wolfenis ning elektrotehnika ja moodulite arendamine Tallinnas. Tuleval aastal avame Leipzigi lähistel maailma suurima superkondensaatorite tehase.
ÜB: Kas osalemine PDAC rahvusvahelisel konverentsil andis Skeletonile oodatud tulemusi?
RR: PDAC konverentsil osalemine andis meile hea ülevaate kaevandussegmendi ülesehitusest. Õppisime kui kompleksne ja nüanssiderohke antud segment on ning millised otsustajad on meie äri edendamiseks vaja ettevõtetes üles leida. Kindlasti oleme nüüd palju kogenumad ning saime head kontaktid ettevõtetes, kellega oma lahendustest lähemalt rääkida saame.
ÜB: Milliste riikide esindajad tundsid kõige suuremat huvi teie firma toodangu vastu?
RR: Kõige suuremat huvi tundsid meie toote vastu globaalsed kaevandusettevõtted ise, sest nende jaoks on masinate tööaeg ja töökindlus kõige olulisemad. Meie tooted aitavad neil tõsta olemasolevate masinate töökindlust ning vähendada hoolduskulusid. Uue generatsiooni SuperBattery jällegi on oluline akutehnoloogia tulevikuperspektiivis, kus elektrifitseerime juba neid samu sõidukeid.
ÜB: Milline tähtsus on Skeletoni superaku (SuperBattery) toote osatähtsus kaevandamisele?
RR: Kaevandamine on üks kõige süsinikumahukamaid tööstusi maailmas. Kuigi see segment on väga oluline kasvuhoonegaaside vähendamise teekonnal, olles põhiline toormaterjali allikas null-emissioon lahenduste tootmiseks, siis on selle segmendi emissioonide vähendamine viimane tükk puslest. SuperBattery annab võimaluse elektrifitseerida kaevandusmasinaid, mis nõuavad väga suurt võimsust ning kiiret laadimisvõimekust, mis aitavad tagada kõrge efektiivsuse ning suure tootlikkuse.
