Ärman istus ja ootas minu innangut, aga ma ei mõist otsekohe kosta. Mulle tuli meelde, kuda seesama Ärman mulle kunagi ütles, et eksimine on inimlik, aga kui sa tahad asju korralikult pintsli keerata, siis peab sul kompluuter olema. Ma siis lõpuks teatasin talle sellesama loogika perra, et lolli juttu ajada oskab iga külajoodik, aga kui sa tahad ühte selget asja korralikult segaseks teha, siis tuleb ikke minister ametisse panna.
Vata ministriärra ei tead, et seesama nõukogu, kelle nõu ta kuulas ja eaks kiitis, ütles mineva sügise ennast Estu korraldamise kohustustest lahti, ühesõnaga pesi käed puhtaks nigu Pilaatus. Aga täpselt nigu Pilaatus lasi ikke Kristuse risti lüia, nii otsustasid nemad kah Estud maha matta. Umbes nii ma Ärmanile lõpuks ütlesin kah.
No poiss suskas mulle pihku ühe teise jutu meie oma lehest, kus üks kirjamees tuletab meelde, et Estude nägu võiks muuta ja nad Eestimaale viia, sest kuda sa seda üleilmset eestlust ilma Eestita ikke arrastad. Ma olin seda lugu lugend ja mäletasin küll, ega ma minister pole, et ei loe ega mäleta. Küsisin, et kas keski selle vasta sõna kah võttis.
Ärman tegi apu näo ja vastas, et keski ei kõssand. Ohkas ja ütles, et see on kõige kindlam märk, et mees kõneles õigust. Kui jutt ei meeldi, aga miskit vasta panna ei ole, siis jäädasse ikke vakka ja tehasse nisuke nägu, et pole tähele pand. Mida pole tähele pandud, seda pole olemas. Ja Estudega on lõpp, mis sest, et eestlasi on väljamaal varsti rohkem kui Eestis.
Aga mina mäletan, et Kristus löödi risti küll, aga tõusis kolmandal päeval jälle surnuist ülesse. Ehk kolmandal aastal tõuseb eestlus kah.
Äid ülesse tõusmise pühasi teile kõigile!
