Konverentsi ja selle programmi kuulunud seminaride ettekanded polnud mitte pikad teaduslikud arutlused ja monoloogid, nendesse oli põimitud põnevaid etteasteid. Eriti mõjuv oli õe ja venna, Marjorie ja Jason Crigleri esinemine. Andekas kitarrist Jason sai 29-aastaselt New Yorgis oma esinemise ajal massiivse ajurabanduse ja oli kuude viisi kontaktivõimetu. Tal oli vähe elulootust. Kuid imede ime, muusika ja palvete tagajärjel taastus ta tervis täielikult, ta rääkis sellest konverentsil ise ja esitas ka omaloodud laulu end kitarril saates.
Bev Fosteri initsiatiivil oli konverentsile kutsutud esinema Toronto eestlaste eakate kodu Ehatare koor “Ehatähed”. Koorijuht Heli Tenno juhtimisel oli selleks tähtsaks esinemiseks pikka aega ja põhjalikult valmistutud. Pärast esimesi ettekandeid ja vaheaega olidki laval juba kohad sisse võtnud Ehatähed. Tegemist on ju ainulaadse kooriga, sest ühelgi siinsel eakate kodul pole koori. Kui Bev Foster koori tutvustas, mainis ta, et lauljate keskmine vanus on 94 aastat, mis põhjustas saalis marulise aplausi ja üllatushüüdeid. Kas pole äkki 7 aastat tagasi loodud koor Ehatähed maailma vanuselt vanim koor? Siis oleks ju põhjust neid Guinnessi rekorditeraamatusse lülitada.
Konverentsi programmis on Ehatähti ja Ehataret meeldivalt tutvustatud ja nimetatud isegi seda, et väike eesti rahvas laulis end vabaks.
Enne koori esinemist kõneles Ehatare tegevdirektor Ruth Küng-McFarlane, kes ütles, et eestlased armastavad muusikat ning peatus lühidalt Eesti ajalool ja muusikatraditsioonide kujunemisel. Ta lisas, et aastatel 1940-1991 poleks eestlased suutnud vastu pidada nõukogude autoritaarse režiimi survele ilma muusika, poeesia ja filmikunstita. Järgnevalt peatus ta laulupidude osatähtsusel meie rahvustunde säilitamisel. Ja et Ehatare on väike killuke Eestist Kanadas, on muusikaprogrammidel, lauludel ja laulmisel sealgi eriline koht. Seejärel nimetas pr Küng-McFarlane esitatavaid laule ja nende sisu – “Kallis Kodu” (K. E. Sööt/rahvalaul); “Rukkilill” (H. Jõgioja) ja “Kuuvalgel ööl” (Lara teema filmist “Doktor Živago).
Tõesti – “Ehatähed” andsid oma parima Heli Tenno juhtimisel ja Kaire Hartley klaverisaatel. Sellele aitas kaasa ka publiku heatahtlik kaasaelamine ja saali suurepärane akustika. Kui laulud lauldud, tervitas kuulajaskond Ehatähti püsti seistes antud ovatsiooniga, mis nõudis mõistagi lisapala. Selleks oli lauljatele endile nii armsaks saanud “Kajakad”.
Ehatähed olid publiku reaktsioonist väga liigutatud, paljudel pisarad silmas. Nende nimel ütles pr Endla Meriorg südamlikke sõnu Ehatare personalile suurepärase hoolduse eest.
Lõpuks kostitati Ehatähti ja nende saatjaid veel hoone fuajees lõunaeinega. Oli ilus, emotsionaalne ja meeldejääv hommikupoolik.
Eesti Elu
