Ta rääkis ka, et suvel Tallinna külastades märkas ta Viru väravatest läbi jalutades maalivat kunstnikku, nii et eestlased on kunstiarmastaja rahvas. Michael Prue külastab EKKT näitust igal aastal, ta on suur toetaja EKKT tegevusele ning on ka maale ostnud.
Avakõne pidas EKKT laekur Jaak Järve. Ta märkis, et on 57 aastat vana – sama vana kui EKKT. Ametlikult on ta EKKT liige olnud 25 aastat, aga tegevus selle heaks algas varemgi, kuna terve nende pere oli koondisega seotud. Nii aitas Jaak juba 7-aastaselt maale üles riputada näituseks, mis toimus siis Peetri kiriku keldrisaalis.
Nüüd on näitused nii mahukad, et toimuvad viimasel ajal Eesti Maja kahes: galerii- ja kristallsaalis. Kui omal ajal oli EKKT-l 13 asutajaliiget, siis tänaseks on nimekirjas 70 kunstnikku, kellest näitusel esines 55. Enamik neist kahe tööga.
Uusi kunstnikke esines tänavu viis: Arianna Behan, Zaiga Davies, Chloe Evert, Sami Suomalainen ja Mati Saastamoinen.
Jaak Järve kõneles veel, kui raske on defineerida, mis kunst on. Ta leidis sellele küsimusele internetist tuhandeid vastuseid. Nii noppis ta välja mõned tsitaadid, kuidas kuulsad inimesed on püüdnud kunsti defineerida. Olgu siin mõni neist ära toodud – osalt inglise keeles, kuna suurmeeste mõtteid on teinekord keeruline tõlkida.
Elbert Hubbard on 1908.a. kirjutanud: „Art is not a thing – it is a way.” Friedrich Nietzschelt pärineb lause: „We have our Arts so we won't die of Truth.” Kreeka filosoof Aristophanes on kirja pannud: „Let each man exercise the art he knows.” Pablo Picassolt pärineb aga ütlus, et „Iga laps on kunstnik. Probleem on selles, kuidas jääda kunstnikuks, kui kasvame suureks.” Huvitavalt on öelnud ka Ralph Waldo Emerson: „Iga kunstnik oli alguses amatöör.” Ja Henry Ward Beecher: „Every artist dips his brush in his own soul, and paints his own nature into his pictures.”
Kõik see tõestab, et kunst on väga mitmekülgne ning igaüks leiab sellest just midagi enese jaoks ainuomast.
Avamise lõppedes järgnes kunstnike ühispildistamine.
Tänavuse näituse teema oli „Canada”, tähistades Kanada 145. sünnipäeva ja 65. aastat kodakondsust. Teema on laialdane ja mahutab palju. Esindatud olid mitmed Kanada paigad: idarannik, parlamendihooned, Kaljumäed jm., palju oli loodust. Igal kunstnikul olid vabad käed tuua näitusele oma loomingut, kuidas iganes see ka Kanadaga seostus. Esindatud olid ka Eesti-teemalised maalid: tegemist on ju Kanada-eesti kunstnikega.
Peamiselt oli igalt kunstnikult kaks tööd, erandiks EKKT auliige Otto Rannamäe, kelle austamiseks oli tema seitsme skulptuuri jaoks väikesesse saali paigutatud eraldi laud.
Nagu vestluses Jaak Järvega ilmnes, oli tänavu esmakordselt juba enne näituse avamist müüdud neli tööd Randel Palolt, Margi Taylor-Selfilt ja Viiva Mankinilt. Tavaliselt müüakse nelja näitusepäeva jooksul Järve sõnul 6-10 tööd, aga lisaks saavad kunstnikud kindlasti tellimusi edaspidiseks. Näitustel on seegi boonus, et meie ühiskond õpib tundma oma kunstigruppi, samas saab grupp tutvustada ennast Kanada ühiskonnale, kelle esindajad alati näitust külastavad.
Küsisin Jaak Järvelt, mida EKKT liikmeks olek annab eriti noorele, oma loomingulist teed alustavale kunstnikule? Jaagu sõnul on esiteks kindlasti võimalus esineda näitustel ja tutvuda teiste, vilunud kunstnikega, vahetamaks kogemusi ja saamaks kontakte. On suurepärane näha, et EKKT on kasvav organisatsioon, millega igal aastal liitub uusi kunstnikke ja kus kõrvuti tegutsemas mitu põlvkonda.
Kaunis näitus jäi avatuks neljaks päevaks kuni teisipäeva õhtuni, et seda saaksid külastada ka eesti täienduskooli lapsed. Suur tänu aktiivsetele korraldajatele – kunstielamus, mis alati näituselt kaasa tuleb, on väärtuslik.
Kaire Tensuda
Fotogalerii – Fotod Kerly Ilves
