Iga aasta 14. juunil mälestavad eestlased üle maailma 1941. aasta Nõukogude režiimi massiküüditamise ohvreid. Sel ööpäeval ladusid nõukogude võimud 10,000 – 11,000 eesti meest, naist, last ja vanavanemat rongivagunitesse ja küüditasid nad vangilaagritesse ja kolooniatesse Nõukogude Liidus. Enamik neist suri 1941-44 aastate vahemikus.
14. juuni on Eestis ametlik üleriigiline leinapüha ja lipupäev, mil sini-must-valge lipp heisatakse kõikidel riigi- ja valitsushoonetel. Mälestus sellest traagilisest päevast ja 1949. märtsiküüditamisest jäävad eestlaste kollektiivsesse mällu igaveseks. Seda mälu hoitakse mälestuspäevade tähistamisega ja isiklike lugude edasi kandmisega põlvest põlve.
Eesti peaminister Kaja Kallas räägib sageli oma perekonnast, kus tema ema 6-kuuse lapsena ning vanavanemad ja vanavanaema küüditati Siberisse 1949. aasta märtsikuu Nõukogude repressiivorganite massiküüditamise laines.
Lisaks massiküüditamistele, mis viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus 14. juunil, toimusid need samal öösel Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas, kust viidi välja 95,000 inimest.
Täiemahulise sõja algusest 24. veebruaril 2022 on Venemaa kontrolli all olevatel aladel toimunud rängad kuriteod. Kümned tuhanded süütud inimesed on tapetud, piinatud ja vägistatud.
Nendel traagilistel sündmustel on otsene seos tänapäevaga, mil maailm on tunnistajaks Nõukogude Liidu järglase – Putini Venemaa – jõhkrale sõjale Ukraina rahva vastu. Alates 2014. aastast, mil Venemaa esmakordselt tungis Ukrainasse, on Venemaale sunniviisiliselt deporteeritud kuni 30,000 last. Täiemahulise sõja algusest 24. veebruaril 2022 on Venemaa kontrolli all olevatel aladel toimunud rängad kuriteod. Kümned tuhanded süütud inimesed on tapetud, piinatud ja vägistatud.
2023. aasta märtsis väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus Putini vahistamismääruse sõjakuriteo „elanikkonna ebaseadusliku väljasaatmise“ eest. Rahvusvahelise üldsuse kohustus on Ukrainat igati toetada kuni sõda on võidetud ja Venemaa on sõjakuritegude eest karistatud.
Tugevad demokraatlikud institutsioonid ning vaba ja õiglane meedia on parim lootus võitluses autoritaarsete reziimide vastu nagu Putini Venemaa. Teame hästi Eesti ajaloost, et demokraatia ja vabadus ei ole iseenesest mõistetavad ja nõuavad pidevat tööd. Kanadas elavate eestlastena on meil kohustus kaitsta demokraatlikke printsiipe ja võtta sõna demagoogia vastu, kus iganes see eksisteerib.
Mälestame ja räägime Eesti lugu, et sellised rängad inimsusevastased kuriteod ei korduks.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Reet Marten Sehr, esimees
